Haigekassa eelarve koostamine on põhjalik ja pidev protsess

Pille Banhard, Eesti Haigekassa juhatuse liige

Haigekassa ravikindlustushüvitiste eelarve aastas on veidi üle miljardi euro ning sellest kaetakse 1,2 miljoni kindlustatud isiku raviteenused ning -hüvitised. Ravikindlustussüsteemi rahastatakse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast. Eestis on kasutusel solidaarne ravikindlustussüsteem ning see tähendab et kõik ravikindlustatud saavad ühesugust arstiabi, vaatamata nende rahalise panuse suurusele, isiklikule terviseriskile või vanusele. Selleks, et tagada ühesugune teenuste kättesaadavus, koostame ravikindlustushüvitiste prognoose, hindame nõudlust arvestades kindlustatute vajadust ning ravikindlustusraha otstarbekat kasutust. Tervishoiuteenuste osutamiseks sõlmime lepingud perearstide ja raviasutustega.

Alustame eelarvest - kogu ravikindlustuse eelarve planeerimine on põhjalik protsess. See hõlmab näiteks ravikindlustushüvitiste pikaajalise ehk enam kui 30-aasta prognoosi koostamist, järgmise nelja aasta kulude ja nende kulude katteallikate ehk tulude planeerimist ning nõudluse hindamist tervishoiuteenustes. Haigekassa eelarve lähtub riigieelarves kinnitatud riikliku ravikindlustuse eelarvepositsioonist.

Planeerimist alustatakse ravikindlustushüvitiste pikaajalise prognoosi (30+ aastat) koostamisega, mis kirjeldab ravikindlustuse pikaajalist finantsilist jätkusuutlikkust siis, kui meie tänane tervishoiupoliitika jätkub ka järgmistel aastatel. Sellele järgnevad lühemad ja konkreetsemad nelja eesseisvat aastat hõlmavad prognoosid, mille eesmärgiks on tagada tervishoiusüsteemi rahastamise stabiilsus ja areng ning võimaldada kõikidel osapooltel aru saada ravikindlustussüsteemi rahastamispõhimõtetest ja hüvitiste liikidest.

Järgmise nelja aasta planeerimisel arvestatakse elanikkonna vanuselist muutust, senist tervislikku seisundit ning ravikvaliteedi arengut. Prognoosi koostamisel võetakse aluseks haigekassas igal aastal uuendatav järgneva nelja aasta arengukava kõige olulisemad valdkonnad, ravikindlustushüvitiste (sh tervishoiuteenuste) arenguprognoosid ning makromajanduslikud näitajad, mis põhinevad Rahandusministeeriumi poolt koostatavatel majandusprognoosidel.

Aastase eelarve koostamiseks on kõigepealt vaja teada, kui suur on kindlustatute vajadus tervishoiuteenuste järele

Ravivajaduse kaardistamist nimetatakse tervishoiuteenuste nõudluse hindamiseks, mis viiakse läbi kõikidel erialadel ja ravitüüpides maakondades lähtudes kindlustatu elukohast. Hindamisel arvestatakse, kui suur on maakonnas elavate kindlustatute oodatav eriarstiabi tervishoiuteenuste vajadus järgmiseks aastaks. Nõudlus tervishoiuteenuste järele on alati suurem kui seda on rahalised võimalused, ehk tervishoiuteenuste hinnatud nõudlus tuleb viia kooskõlla eelarveliste võimalustega. Sellega muutub hinnatud nõudlus rahastatavaks nõudluseks. Kõik nõudluse ja rahastusega seotud dokumendid on avalik info, mida saab lugeda haigekassa kodulehelt- loe lähemalt siit.

Kui vajadus raviteenuste järgi on hinnatud ning viidud kooskõlla eelarvega, saab haigekassa koostada lepingud tervishoiuteenuste pakkujatega. Selle jaoks arvestatakse inimeste ravivajadusi erialati, näiteks kui suur on ortopeedia või nahaarsti teenuste vajadus. Samuti vaadatakse, millistes raviasutustes käivad inimesed neid teenuseid kasutamas. Näiteks on Jõgevamaalt 2015. aastal käidud raviteenuseid saamas teistes maakondades 55% juhtudest. Nahaarsti teenuseid käisid Jõgevamaa inimest 2015. aastal 72 juhul saamas Harjumaalt ja 69 juhul Tartumaalt. Inimeste liikumist üle Eesti erialade ja ravitüüpide lõikes on kõigil huvilistel võimalik vaadata haigekassa kodulehelt statistikamoodulist.

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks pöörame olulist tähelepanu perearstiabi arendamisele ning eriarstiabi teenuste optimaalse kasutuse saavutamisele. Oleme välja töötanud eriarstiabi lepingute koostamisel geograafilise kättesaadavuse põhimõtted. Nende põhimõtete rakendamine aitab tagada kõigis Eesti maakondades lisaks esmatasandi ehk perearstiabi teenustele kvaliteetse eriarstiabi teenuste ühtlase kättesaadavuse kõigile olenemata elukohast. Juhtudel, kus arstide koormus maakonnas on väike ning ka kõrgtehnoloogilise tehnika kasutuse vajadus madal, sõlmib haigekassa lepingu selle eriala teenuste osutamiseks regionaalhaiglatega (Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), Tartu Ülikooli Kliinikum ning Tallinna Lastehaigla) ja keskhaiglatega (Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla). Vajadusel sõlmitakse lepingud ka teiste teenuseosutajatega. Selline haiglate võrgustik aitab tagada, et kvaliteetne ravi ja vajalik tehnoloogia oleks kättesaadav kogu Eesti elanikele.

Kuid mis juhtub siis kui aasta ei kujune täpselt selliseks nagu eelarve tegemisel prognoositi?

Millised väljakutsed on eelarve planeerimisel terveks aastaks? Nii nagu ka mitmete teiste kindlustustega, ei saa ravikindlustuse puhul mitte kunagi päris täpselt ette määrata aasta jooksul tekkivate kindlustusjuhtumite arvu ja seega ka välja makstavate kindlustushüvitiste mahtu. Ehk et me ei tea kunagi päris täpselt seda, kui palju inimesed haigestuvad ja arstiabi vajavad, kui palju ostetakse soodusravimeid või jäädakse haiguslehele. Kuid meie finantsjuhtimise, ravikindlustushüvitiste ja partnerihalduse osakonnad töötavad igal aastal eelarvet koostades põhjalikult läbi erinevate aastate andmed, kasutame rahvusvahelisi kogemusi ning analüüsime majandusprognoose, et tulevikutrendid ning kindlustatute vajadus võimalikult täpselt paika panna ning seeläbi tagada ravikindlustushüvitiste rahastamine terveks aastaks. Nii püüame tagada kindlustunde, et vajalik arstiabi koos muude ravikindlustuse teenustega on tagatud seadusega ettenähtud ajas ja mahus.

Riskide maandamiseks ning erakorraliste ning ettenägematute kulude katteks on haigekassas reservid. Haigekassa reservid koosnevad seadusega kehtestatud reservkapitalist ning riskireservist ning eelmiste aastate jaotamata kasumist. Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasum on kujunenud aastate jooksul, kus sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine on olnud planeeritust suurem ning ravikindlustushüvitiste kasutus on jäänud erinevatel põhjustel planeeritust väiksemaks. Seega, kui mingil ajahetkel on vajadus ravikindlustushüvitiste kasutamiseks suurem kui prognoositud, siis on see võimalik seadusega ettenähtud mahus katta jaotamata kasumist. Reservide kasutuselevõtt on reguleeritud seadustega ning jaotamata kasumi kasutuselevõtu otsustab haigekassa nõukogu juhatuse poolt tehtud ettepaneku põhjal koos majandusaasta aruande kinnitamisega.

Lisaks eelarvevahendite tõhususe tõstmisele, põhjalikule planeerimisele ning koostööle lepingupartnerite ja teiste tervishoiuorganisatsioonidega Eestis, on erinevate riikide näitel võimalik analüüsida ja rakendada täiendavaid viise ravikindlustuse vahendite suurendamiseks. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on üheks selliseks oluliseks teguriks tervishoiule eraldavate vahendite osakaal sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st. WHO analüütikud ja teadlased on leidnud seose näiteks oodatava keskmise eluea ning tervishoidu panustatud rahastuse vahel. Riikides, kus panustatakse rohkem SKP-st tervishoiule, on näiteks ka oodatavad eluiga pikem. Eesti panustab 6.5% tervishoiule, mida on veidi vähem kui keskmiselt Euroopa Liidu riikides. Kuid Eesti tugevuseks räägib tõsiasi, et meil on hästi toimiv solidaarne ravikindlustus.

Tänasel hetkel on ravi rahastamise küsimuses ka haigekassa jaotamata tulemil ehk reservidel oma roll, kuid nii nagu meie planeerime oma eelarvet mõeldes tulevikule ja inimeste tervisele järgmistel aastatel, tuleb ka ravikindlustuse ja tervishoiu rahastamisele mõelda tuleviku perspektiivis.

Haigekassa ravikindlustushüvitiste eelarve aastas on veidi üle miljardi euro ning sellest kaetakse 1,2 miljoni kindlustatud isiku raviteenused ning -hüvitised. Ravikindlustussüsteemi rahastatakse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast. Eestis on kasutusel solidaarne ravikindlustussüsteem ning see tähendab et kõik ravikindlustatud saavad ühesugust arstiabi, vaatamata nende rahalise panuse suurusele, isiklikule terviseriskile või vanusele. Selleks, et tagada ühesugune teenuste kättesaadavus, koostame ravikindlustushüvitiste prognoose, hindame nõudlust arvestades kindlustatute vajadust ning ravikindlustusraha otstarbekat kasutust. Tervishoiuteenuste osutamiseks sõlmime lepingud perearstide ja raviasutustega.

Alustame eelarvest - kogu ravikindlustuse eelarve planeerimine on põhjalik protsess. See hõlmab näiteks ravikindlustushüvitiste pikaajalise ehk enam kui 30-aasta prognoosi koostamist, järgmise nelja aasta kulude ja nende kulude katteallikate ehk tulude planeerimist ning nõudluse hindamist tervishoiuteenustes. Haigekassa eelarve lähtub riigieelarves kinnitatud riikliku ravikindlustuse eelarvepositsioonist.

Planeerimist alustatakse ravikindlustushüvitiste pikaajalise prognoosi (30+ aastat) koostamisega, mis kirjeldab ravikindlustuse pikaajalist finantsilist jätkusuutlikkust siis, kui meie tänane tervishoiupoliitika jätkub ka järgmistel aastatel. Sellele järgnevad lühemad ja konkreetsemad nelja eesseisvat aastat hõlmavad prognoosid, mille eesmärgiks on tagada tervishoiusüsteemi rahastamise stabiilsus ja areng ning võimaldada kõikidel osapooltel aru saada ravikindlustussüsteemi rahastamispõhimõtetest ja hüvitiste liikidest.

Järgmise nelja aasta planeerimisel arvestatakse elanikkonna vanuselist muutust, senist tervislikku seisundit ning ravikvaliteedi arengut. Prognoosi koostamisel võetakse aluseks haigekassas igal aastal uuendatav järgneva nelja aasta arengukava kõige olulisemad valdkonnad, ravikindlustushüvitiste (sh tervishoiuteenuste) arenguprognoosid ning makromajanduslikud näitajad, mis põhinevad Rahandusministeeriumi poolt koostatavatel majandusprognoosidel.

Aastase eelarve koostamiseks on kõigepealt vaja teada, kui suur on kindlustatute vajadus tervishoiuteenuste järele

Ravivajaduse kaardistamist nimetatakse tervishoiuteenuste nõudluse hindamiseks, mis viiakse läbi kõikidel erialadel ja ravitüüpides maakondades lähtudes kindlustatu elukohast. Hindamisel arvestatakse, kui suur on maakonnas elavate kindlustatute oodatav eriarstiabi tervishoiuteenuste vajadus järgmiseks aastaks. Nõudlus tervishoiuteenuste järele on alati suurem kui seda on rahalised võimalused, ehk tervishoiuteenuste hinnatud nõudlus tuleb viia kooskõlla eelarveliste võimalustega. Sellega muutub hinnatud nõudlus rahastatavaks nõudluseks. Kõik nõudluse ja rahastusega seotud dokumendid on avalik info, mida saab lugeda haigekassa kodulehelt- loe lähemalt siit.

Kui vajadus raviteenuste järgi on hinnatud ning viidud kooskõlla eelarvega, saab haigekassa koostada lepingud tervishoiuteenuste pakkujatega. Selle jaoks arvestatakse inimeste ravivajadusi erialati, näiteks kui suur on ortopeedia või nahaarsti teenuste vajadus. Samuti vaadatakse, millistes raviasutustes käivad inimesed neid teenuseid kasutamas. Näiteks on Jõgevamaalt 2015. aastal käidud raviteenuseid saamas teistes maakondades 55% juhtudest. Nahaarsti teenuseid käisid Jõgevamaa inimest 2015. aastal 72 juhul saamas Harjumaalt ja 69 juhul Tartumaalt. Inimeste liikumist üle Eesti erialade ja ravitüüpide lõikes on kõigil huvilistel võimalik vaadata haigekassa kodulehelt statistikamoodulist.

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks pöörame olulist tähelepanu perearstiabi arendamisele ning eriarstiabi teenuste optimaalse kasutuse saavutamisele. Oleme välja töötanud eriarstiabi lepingute koostamisel geograafilise kättesaadavuse põhimõtted. Nende põhimõtete rakendamine aitab tagada kõigis Eesti maakondades lisaks esmatasandi ehk perearstiabi teenustele kvaliteetse eriarstiabi teenuste ühtlase kättesaadavuse kõigile olenemata elukohast. Juhtudel, kus arstide koormus maakonnas on väike ning ka kõrgtehnoloogilise tehnika kasutuse vajadus madal, sõlmib haigekassa lepingu selle eriala teenuste osutamiseks regionaalhaiglatega (Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), Tartu Ülikooli Kliinikum ning Tallinna Lastehaigla) ja keskhaiglatega (Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla). Vajadusel sõlmitakse lepingud ka teiste teenuseosutajatega. Selline haiglate võrgustik aitab tagada, et kvaliteetne ravi ja vajalik tehnoloogia oleks kättesaadav kogu Eesti elanikele.

Kuid mis juhtub siis kui aasta ei kujune täpselt selliseks nagu eelarve tegemisel prognoositi?

Millised väljakutsed on eelarve planeerimisel terveks aastaks? Nii nagu ka mitmete teiste kindlustustega, ei saa ravikindlustuse puhul mitte kunagi päris täpselt ette määrata aasta jooksul tekkivate kindlustusjuhtumite arvu ja seega ka välja makstavate kindlustushüvitiste mahtu. Ehk et me ei tea kunagi päris täpselt seda, kui palju inimesed haigestuvad ja arstiabi vajavad, kui palju ostetakse soodusravimeid või jäädakse haiguslehele. Kuid meie finantsjuhtimise, ravikindlustushüvitiste ja partnerihalduse osakonnad töötavad igal aastal eelarvet koostades põhjalikult läbi erinevate aastate andmed, kasutame rahvusvahelisi kogemusi ning analüüsime majandusprognoose, et tulevikutrendid ning kindlustatute vajadus võimalikult täpselt paika panna ning seeläbi tagada ravikindlustushüvitiste rahastamine terveks aastaks. Nii püüame tagada kindlustunde, et vajalik arstiabi koos muude ravikindlustuse teenustega on tagatud seadusega ettenähtud ajas ja mahus.

Riskide maandamiseks ning erakorraliste ning ettenägematute kulude katteks on haigekassas reservid. Haigekassa reservid koosnevad seadusega kehtestatud reservkapitalist ning riskireservist ning eelmiste aastate jaotamata kasumist. Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasum on kujunenud aastate jooksul, kus sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine on olnud planeeritust suurem ning ravikindlustushüvitiste kasutus on jäänud erinevatel põhjustel planeeritust väiksemaks. Seega, kui mingil ajahetkel on vajadus ravikindlustushüvitiste kasutamiseks suurem kui prognoositud, siis on see võimalik seadusega ettenähtud mahus katta jaotamata kasumist. Reservide kasutuselevõtt on reguleeritud seadustega ning jaotamata kasumi kasutuselevõtu otsustab haigekassa nõukogu juhatuse poolt tehtud ettepaneku põhjal koos majandusaasta aruande kinnitamisega.

Lisaks eelarvevahendite tõhususe tõstmisele, põhjalikule planeerimisele ning koostööle lepingupartnerite ja teiste tervishoiuorganisatsioonidega Eestis, on erinevate riikide näitel võimalik analüüsida ja rakendada täiendavaid viise ravikindlustuse vahendite suurendamiseks. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on üheks selliseks oluliseks teguriks tervishoiule eraldavate vahendite osakaal sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st. WHO analüütikud ja teadlased on leidnud seose näiteks oodatava keskmise eluea ning tervishoidu panustatud rahastuse vahel. Riikides, kus panustatakse rohkem SKP-st tervishoiule, on näiteks ka oodatavad eluiga pikem. Eesti panustab 6.5% tervishoiule, mida on veidi vähem kui keskmiselt Euroopa Liidu riikides. Kuid Eesti tugevuseks räägib tõsiasi, et meil on hästi toimiv solidaarne ravikindlustus.

Tänasel hetkel on ravi rahastamise küsimuses ka haigekassa jaotamata tulemil ehk reservidel oma roll, kuid nii nagu meie planeerime oma eelarvet mõeldes tulevikule ja inimeste tervisele järgmistel aastatel, tuleb ka ravikindlustuse ja tervishoiu rahastamisele mõelda tuleviku perspektiivis.

Autor: Pille Banhard, finantsjuhtimise osakonna juhataja