Eestis alustati jämesoolevähi sõeluuringuga

Jämesoolevähk on levinud ja tõsine haigus, mis areneb välja pika aja jooksul. Vähieelset seisundit on võimalik aga ka enne raske haiguse tekkimist avastada ja ravida. Sõeluuringud on maailmas tõendatud efektiivsusega meetod kindlas vanusegrupis kaebuseta inimeste testimiseks eesmärgiga vähki ennetada või avastada see varases staadiumis. Seetõttu saadetakse alates juulist kutse jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks 1956. aastal sündinud ravikindlustatud inimestele. Sihtrühm moodustub vähi sõeluuringute registri andmetel ning sinna kuuluvatele meestele ja naistele saadetakse tervisekontrolli kutse nende rahvastiku registris esitatud aadressile ja patsiendiportaali www.digilugu.ee. Sõeluuringul osalemiseks ei pea aga kutset ootama! Sihtrühma kuuluvad inimesed võivad ka ise oma perearsti poole pöörduda ning avaldada soovi sõeluuringus osaleda. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja ravikindlustatud inimesele osutatud teenuste eest tasub haigekassa.

Miks on jämesoolevähi sõeluuring oluline?

Jämesoolevähk on enamasti limaskesta kasvajast (polüüp) alguse saanud pahaloomuline kasvaja, mis paikneb jämesooles. Enamik jämesoolevähi juhtudest tekib järk-järgulise vähitekkeprotsessi tulemusena, algselt healoomulistest polüüpidest.

Eestis on jämesoole esinemissagedus viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt kasvanud – 680 juhult 2000. aastal 924 juhuni 2013. aastal. Haigestumuse trendi jälgides võib oletada, et tänaseks haigestub Eestis iga-aastaselt jämesoolevähki ligi 1000 inimest. Vähi esmashaigestumus on suurim üle 70-aastaste meeste ja naiste seas. Ligi kolmandik avastatud vähijuhtudest on avastamise hetkel levinud soole algkoldest teistesse elunditesse (maks, lümfisõlmed, kopsud) ehk on teisisõnu kaugmetastaaside staadiumis. See muudab ravivalikud keerukamaks nii patsiendile kui ka arstile, mistõttu on vähi varane avastamine oluline.

Jämesoolevähi olulised riskitegurid on toitumisharjumused (liigne punase liha tarbimine), eelnevate healoomuliste jämesoolekasvajate olemasolu, jämesoolevähi esinemine lähisugulastel, ülekaalulisus ning suitsetamine. Seega on haiguse ennetamiseks oluline liikuv eluviis ja normaalne kehakaal.

Kuigi esmashaigestumus on suurim üle 70-aastaste seas, toimub oluline haigestumuse riski suurenemine alates 50. eluaastast. Vähi tekkeprotsess on üldjuhul aeglane ja astmelise kuluga – hinnanguliselt kulub vähieelsete muutuste tekkest vähi väljakujunemiseni 10–15 aastat. Lisaks on varasele soolevähile iseloomulik sümptomite puudumine. Kaebusi põhjustab pigem sooleseinas ulatuslikumalt või soolest edasi arenenud jämesoolevähk. Loetletud aspekte silmas pidades pakub suhteliselt pikk peiteperiood head võimalust vähi varaseks avastamiseks. Omakorda hoiab varakult tuvastatud ja korrektselt eemaldatud limaskesta healoomuline kasvaja ära jämesoolevähi tekke. Varases staadiumis avastatud vähki on võimalik ravida kasutades patsienti säästvaid meetodeid ning see võimaldab paremaid ravitulemusi.

Milles sõeluuring seisneb?

Jämesoolevähi diagnoosimiseks kasutatavas sõeluuringus viiakse läbi väljaheitetestil põhinev uuring (peitevere test) ja vajadusel, kui väljaheites leitakse peiteverd, soole uuring (koloskoopia).

Peitveri on veritsus seedetraktis, mis on patsiendile teadmata. Ka terved inimesed eritavad väljaheitega igapäevaselt verd, mille põhjused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt esineb seda koguseliselt nii vähe, et ei põhjusta positiivset peitvere leidu. Kasvaja tõttu tekkiv veritsus võib olla vahelduv, mistõttu on vaja võtta väljaheiteproov vahel ka mitmel korral. Peitvere test on laialdaselt kasutusel ning testi on võimalik teha kodus. See on lihtne, kiire ja ohutu. Kui test on positiivne ja proovist leitakse peitverd, kutsutakse patsient koloskoopiauuringule.

Koloskoopia on jämesoole uuring, mille käigus analüüsitakse jämesoolt painduva torukujulise videokaameraga varustatud instrumendi ehk koloskoobiga. See võimaldab leida silmaga nähtavaid haiguslikke muutusi jämesooles. Vähemalt sentimeetrise läbimõõduga polüübid tuleb avastamisel kindlasti eemaldada ning korrektsel eemaldamisel on polüübi tekkimise risk äärmiselt väike. Koloskoopia on väga oluline ning kvaliteetne uuring, mis annab kõige kindlama vastuse võimaliku haiguse esinemise kohta.

Sõeluuringul osalemine on tervisele ohutu

Peamised sõeluuringuga kaasnevad ohud on seotud koloskoopiaprotseduuri ettevalmistusega. Selle kõrvalnähtudeks võivad olla puhitustunne ja kõhuvalu. Protseduurist tingitud tüsistusi esineb harva, kuni 5% patsientidest. Koloskoopiast tingitud tervisekahju risk on mõnevõrra suurem kaasuvate haigustega ja eakatel patsientidel. Eestis on sõeluuringu läbiviimisesse kaasatud suure koloskoopiakogemustega arstid, et maandada võimalikke protseduurist tulenevaid riske. Samuti on ette nähtud, et positiivse peitvere testi vastusega patsient külastab enne koloskoopiasse minekut oma perearsti, kes hindab patsiendi tervislikku seisundit.

Sel aastal on uuringu sihtrühmaks 60. aastased ravikindlustatud mehed ja naised. Järgnevatel aastatel lisandub igal aastal üks vanuserühm, mille tulemusel kaasatakse sõeluuringusse 60-69. aastased iga kahe aasta tagant. Edasiste juhiste saamiseks tuleks patsiendil pöörduda oma perearstikeskusesse.

Meelespea:

• Sel aastal oodatakse jämesoolevähi sõeluuringul osalema 1956. aastal sündinud ravikindlustatud naisi ja mehi!
• Sõeluuringus osalemiseks saadetakse kutse inimese rahvastikuregistris registreeritud aadressile ja patsiendiportaali www.digilugu.ee.
• Edasise info saamiseks tuleks pöörduda oma perearsti poole.
• Sõeluuringus osalemiseks ei pea aga kutset ootama! Sihtrühma kuuluvad inimesed võivad ka ise oma perearsti või -õe poole pöörduda sooviga sõeluuringus osaleda.