Eesti perearstide kvaliteedisüsteem – tugevused, proovikivid ja tulevik
Tervisekassa perearstiabi teenusejuht Laura Johanna Tuisk. Foto: erakogu
Eesti perearstide kvaliteedisüsteem (PKS) on toiminud juba ligi 20 aastat, olles olulisel kohal esmatasandi tervishoiu kvaliteedi hindamisel ja suunamisel. Vaatamata sellele, et süsteem on saanud rahvusvahelist tunnustust, nähakse siiski vajadust selle arendamiseks ja uuendamiseks, et kohanduda tervishoiu muutuvate nõudmiste ja ressursipiirangutega.
Praegu käib süsteemi uuendamise protsess, mille eesmärk on tugineda rohkem terviseandmetele ja vähendada administratiivset koormust. Tervisekassa soovib muuta krooniliste haigustega patsientide ja ennetuse sihtrühma kuuluvate patsientide jälgimise perearstidele lihtsamaks, viies info üle digitaalsele töölauale.
PKS on loodud paindlikuks ja ajas muutuvaks, et vastata esmatasandi tervishoiu vajadustele ja proovikividele. Koostöös Eesti Perearstide Seltsiga on paika pandud põhimõte, et kvaliteedisüsteemi indikaatorid säilivad seni, kuni need aitavad tõhusalt juhtida tähelepanu olulistele teemadele. Kui konkreetse indikaatori hõlmatus on olnud järjepidevalt suur ja selle rakendamine on muutunud tavapäraseks praktikaks, siis eemaldatakse see süsteemist, et teha ruumi uutele ja vajalikele fookusvaldkondadele.
Selline lähenemine tagab, et PKS ei koorma perearste ebavajalike kohustustega, vaid keskendub selliste haiguste ja terviseprobleemide jälgimisele, millel on rahva tervisele kõige suurem mõju. Näiteks hüpertensiooni jälgimisel rõhutakse ravijuhenditest tulenevatele soovitustele, nagu vere- ja uriinianalüüsid ning vererõhuväärtuste pidev jälgimine. Nende tulemuste põhjal kohandatakse vajadusel patsiendi raviskeemi ja nõustatakse edasistes sammudes.
Tervisekassa on PKS-i ülesehitamisel lähtunud tõenduspõhisusest ja rahvusvahelistest kogemustest, et keskenduda kõige suurema haiguskoormusega probleemidele, millega saab tegeleda esmatasandil. Koostöös OECD, Maailmapanga ja teiste ekspertorganisatsioonidega on jõutud järeldusele, et PKS-i indikaatorid peaksid kajastama haigusi, mille jälgimine ja ravi avaldab tervishoiusüsteemile kõige suuremat positiivset mõju. Näiteks kilpnäärme alatalitlus on varem olnud PKS-i osa, kuid eemaldati, kuna selle jälgimine ei toonud võrreldavat kasu näiteks südame-veresoonkonnahaiguste kontrollimisega.
Südame-veresoonkonnahaigused, diabeet ja müokardiinfarktijärgne ravi on jätkuvalt süsteemi põhifookuses. Need valdkonnad on valitud nii suure haiguskoormuse kui ka ravi tulemuslikkuse tõttu, mis aitab ennetada raskemaid tüsistusi ning vähendada kulutusi tervishoiusüsteemile. Sellele vaatamata on oluline hoida kvaliteedisüsteem arusaadav ja hallatav, mistõttu indikaatorite hulka ei saa ajada väga suureks. See aitab vältida süsteemi ülekoormamist ja tagada, et fookus on seal, kus see on enim vajalik.
Hüpertensioon, mida WHO on nimetanud üleilmselt kõige surmavamaks riskiteguriks, jääb samuti PKS-i lahutamatuks fookusteemaks. Lisaks hüpertensioonile on sekundaarsest ennetusest esindatud 2. tüüpi diabeet ja müokardiinfarktijärgne ravi. Koos primaarse ennetusega (vaktsineerimine, sõeluuringud ja lapse arengu jälgimine) moodustavad need tugeva baasi, millele kvaliteedisüsteem toetub.
Kvaliteedisüsteem vajab uuendusi
Üks oluline siht PKS-i uuendamisel on ka vajaduspõhise ravi edendamine. Kui praegu tegelevad arstid ja õed tihti nendega, kes sagedamini pöörduvad, siis uus lähenemine võimaldab suunata fookuse esmajoones nendele patsientidele, kelle ravieesmärgid ei ole täidetud. Näiteks võiks perearst oma nimistu andmetest kiiresti leida need diabeetikud, kelle glükohemoglobiini tase ei ole normis, või riskirühma kuuluvad patsiendid, kel pole veel gripivaktsiin tehtud. Selline lähenemine aitab suunata piiratud ressursid sinna, kus need toovad kõige rohkem kasu.
Tulevikku vaadates võiks automatiseeritud lahendused, nagu sihtrühmadesse kuuluvate patsientide automaatne graafikutesse broneerimise süsteem koos automatiseeritud saatekirjadega ja tsentraalselt patsientidelt tagasiside küsimine, oluliselt vähendada tervishoiutöötajate administratiivkoormust, et nende tööaeg oleks võimalikult hästi patsiendi heaks ära kasutatud. Need arendused nõuavad aga täiendavaid investeeringuid ja pikaajalist planeerimist.
Mis iseloomustab unistuste perearstiabitasandi kvaliteedisüsteemi indikaatoreid?
- Terviklikkus. Kvaliteedi hindamisel võetakse arvesse kõiki tervishoiuteenuste kvaliteedi jälgimise Donabediani mudeli komponente – struktuuri, protsesse ja tulemusi –, pakkudes seeläbi terviklikku ülevaadet esmatasandi tervishoiu kvaliteedist.
- Tõenduspõhisus. Juurutatakse ja edendatakse tõenduspõhist lähenemist tervishoius, tagades, et teenused on kooskõlas parimate saadaolevate tõendite ja tavadega.
- Patsiendikesksus. Suureneb rõhuasetus patsiendi vajadustele ja rahulolule, see muudab tervishoiusüsteemi rohkem patsiendikeskseks.
- Tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamine. Tervikliku kvaliteedisüsteemi rakendamine toob kaasa kvaliteedi järjepideva parandamise, mis omakorda viib paremate tervisetulemuste ja patsientide suurema rahuloluni.
- Andmepõhine juhtimine. Kogutud ja analüüsitud andmed pakuvad alust tõhusamaks ressursside jaotamiseks ja tervishoiusüsteemi järjepidevaks täiustamiseks. Seejuures administratiivkoormus teenusosutajatele on võimalikult väike.
- Oluliste sidusrühmade kaasamine. Lisaks Eesti Perearstide Seltsile on ka pereõed aktiivse partnerina kaasatud nii kvaliteedisüsteemi arendamisel kui ka kvaliteediindikaatorite määratlemisel.
Uue süsteemi rakendamine eeldab muudatusi
- Tehnilised lahendused. Töötatakse välja uus töölaud ja andmeanalüüsi platvorm, mis integreerib olemasolevad perearstide infosüsteemid ja Tervisekassa andmebaasid.
- Arstide ja tervishoiutöötajate koolitus. Koolitatakse perearste ja nende meeskondi, et kasutada uut süsteemi tõhusalt ja näha selles väärtust.
- Patsientide kaasamine. Suurendatakse patsientide terviseteadlikkust ja enesekohaste andmete haldamise oskuseid, et nad saaksid oma tervist aktiivsemalt jälgida ja parandada.
Tervishoiusüsteemi arendamisel on oluline keskenduda andmete kogumise kõrval ka nende tõlgendamise võimekusele nii teenuseosutaja, piirkonna kui ka riigi tasandil. Selle saavutamiseks tuleb investeerida tehnoloogilistesse lahendustesse, mis vähendavad administratiivkoormust ning võimaldavad pakkuda igal tasandil kättesaadavat ja arusaadavat infot. Selline lähenemine toetab täienduste elluviimist teenuse osutamises, tasustamises või muudes algatustes, nagu näiteks patsienditeavituskampaaniad.
Olulist rolli mängib regulaarne indikaatorite tulemuste ülevaatamine kõigil tervishoiusüsteemi tasanditel. Igal indikaatoril peaks olema lävi, mille ületamisel reageeritaks tõenduspõhiste ja soovitatud muudatuste elluviimisega. Läbimõeldud sihtväärtuste poole liikumine võimaldab tervishoiuteenuseid järjepidevalt täiustada ning suurendada vastutustunnet igal tasandil.
Rahvusvaheliste soovituste rakendamine
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelised eksperdid on soovitanud järgmisi lähenemisi.
- Patsientide kogemuse arvestamine. Lisada patsiendihinnangud, et edendada patsiendikeskset ravi ja suurendada selle ulatust.
- Teekonna koordineerimine. Arendada indikaatoreid, mis premeerivad tõhusat koostööd esmatasandi ja teiste tervishoiusektorite vahel, näiteks sujuvate üleminekute tagamine haiglast ambulatoorsele ravile, õigeaegne ja asjakohane suunamine eriarstiabile ning e-konsultatsioonide kasutamise tõhustamine.
- Välditavad hospitaliseerimised. Hinnata esmatasandi ravi tulemuslikkust, jälgides selliste hospitaliseerimiste arvu, mida oleks saanud ennetada esmatasandil adresseeritavate seisundite puhul (primary care sensitive conditions).
- Kvaliteedisüsteemi dimensioonide laiendamine. Täiendada kvaliteedisüsteemi ja lisada tulemusnäitajad, mis kajastavad esmatasandi arstiabi tõhusust, näiteks kõrgvererõhktõve ravi eesmärkide saavutamine, mitte ainult selle jälgimine.
PKS-i uuendused peavad tulevikus keskenduma sellele, et luua võimalikult tõhus süsteem, mis toetab perearstide tööd ja parandab patsientide ravitulemusi. Ajas muutuv ja praktiline kvaliteedisüsteem on võtmetegur, et tagada tervishoiuteenuste kestlikkus ja vastavus kaasaegsetele tervishoiuvajadustele.