Alkoholitarvitamise häire ravimist toetab ravijuhend

Alkoholitarvitamise häire on krooniliselt kulgev haigus, millega kaasnevad probleemid nii inimese tervisele kui sotsiaalsele toimetulekule. Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Kainem ja tervem Eesti" raames on hetkel juurutamisel alkoholitarvitamise häire integreeritud ravimudel, mille tulemusena peaks paranema alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse raviteenuste kättesaadavus Eestis.

Alkoholi liigtarvitamine on ühiskonnas üks märkimisväärsemaid terviseriske. Hinnanguliselt on alkoholisõltuvuse levimus tööealise elanikkonna (18–64 a) hulgas Eestis kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt – naiste hulgas 2% (EL 1,5%), meeste hulgas 11% (EL 5,4%). Eelmise aasta lõpus valminud ravijuhendi „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“ eesmärk on parendada alkoholi liigtarvitamise avastamist, alkoholitarvitamise häire diagnoosimist ja ravi ning seeläbi vähendada alkoholi liigtarvitamisest tingitud kahjusid Eestis. Ravijuhend on mõeldud eelkõige tervishoius töötavatele spetsialistidele, aga ka tervishoiuüliõpilastele.

Varajane avastamine on ülioluline

Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine annab võimaluse varakult sekkuda ning oluliselt vähendada tõsisemate tervisekahjude tekkimist. Sagedamini on alkoholi liigtarvitava patsiendi esimeseks kontaktiks perearstikeskus, erakorralise meditsiini osakond või traumapunkt. Alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks kasutatakse sageli 10 küsimusest koosnevat AUDITi testi. Testi tulemused aitavad hinnata, kas tegemist on ohustava tarvitamise, kuritarvitamise (tervist kahjustav tarvitamine) või alkoholisõltuvusega. Kui testi tulemus on 16 või suurem, viitab see alkoholi kuritarvitamisele või alkoholisõltuvusele. Sel juhul peaks perearst diagnoosi täpsustamiseks läbi viima kliiniline intervjuu ja hindama patsiendi seisundit ka erinevate uuringutega. Vestluse käigus täpsustatakse alkoholi tarvitamise sagedusi ja koguseid, tarvitamist soodustavaid faktoreid, teiste ainete kuritarvitamist, alkoholi tarvitamisest tingitud psühhosotsiaalseid probleeme, valmisolekut muutuseks ning seda takistavaid tegureid. Kõik need on olulised, et selgitada välja patsiendile vajalik abi ning kõige sobivam ravi.

Alkoholitarvitamise häirega patsiendi ravijuhend on valminud Eesti Haigekassa, Tervise Arengu Instituudi ning oma ala spetsialistide koostöös. See kättesaadav nii trükiversioonis ja veebis aadressil www.ravijuhend.ee. Trükiversiooni saab tellida endale sobivasse kohta kirjutades e-posti aadressil kte [at] tai.ee (kte[at]tai[dot]ee). Ravijuhendi tellimine on tasuta!

Võõrutusravis on oluline osa psühholoogilisel toel

Alkoholitarvitamise häire ravi koosneb alkoholivõõrutusravist (kui see osutub vajalikuks) ja sellele kohe järgnevast tagasilangust ennetavast ravist. Tagasilangust ennetav ravi koosneb psühhosotsiaalsetest sekkumistest, millele lisatakse vajadusel ravimid.

Psühhosotsiaalse sekkumise all mõistetakse traditsiooniliselt patsiendi ja terapeudi, arsti, nõustaja või abistaja omavahelist koostööd inimese käitumise muutmiseks. Psühhosotsiaalsed sekkumised jaotatakse madala (nt lühinõustamine, motiveeriv intervjueerimine) ja kõrge intensiivsusega sekkumisteks (nt kognitiiv-käitumisteraapa). Alkoholisõltuvusest vabanemiseks kasutatakse ka ravimeid, mis vähendavad meeldivaid aistinguid, mida alkohol tekitab, ja tekitavad selle suhtes ebameeldivaid reaktsioone.

Raske alkoholisõltuvusega inimene vajab ravi, millesse on aasatud erinevad spetsialistid, sealhulgas ka psühhiaater.