2. tüüpi diabeet – kasvav terviseprobleem Eestis

Tervisekassa usaldusarst Liina Vassil. Foto: erakogu

Eestis diagnoositakse igal aastal ligikaudu 5600 uut 2. tüüpi diabeedi juhtu ja diabeeti põeb iga kuueteistkümnes inimene. Tegu on elustiilihaigusega, millele on küll geneetiline eelsoodumus, aga mis on tervisliku toitumise ja regulaarse liikumisega suuresti ennetatav. Kui haigus on kord juba välja kujunenud, on selle kontrolli all hoidmine eluliselt oluline. 

2. tüüpi diabeet tekib siis, kui keha rakud muutuvad insuliini suhtes resistentseks. See tähendab, et insuliini toime nõrgeneb ja vere glükoosi ehk veresuhkru tase tõuseb. Insuliin on hormoon, mida toodab kõhunääre, ja selle ülesanne on aidata glükoosil siseneda rakkudesse, et anda neile energiat. Kui rakkude insuliinitundlikkus väheneb, peab kõhunääre tootma rohkem insuliini, et hoida veresuhkur normi piires.

Diabeedi diagnoosimine ja ravi on perearsti meeskonna ülesanne, kes määrab ravib ja nõustab patsienti. Väljakujunenud diabeedi korral süveneb haigus aeglaselt, mistõttu tuleb ravi regulaarselt üle vaadata.

Diabeedi kontrolli all hoidmiseks on oluline järgida arsti soovitusi, võtta ravimeid ettenähtud viisil ja kontrollida regulaarselt veresuhkru taset. Veresuhkru taseme jälgimine toimub glükomeetri või glükoosisensori abil. Tervisekassa poolt kompenseeritud glükomeetri testribade ja lantsettide (torkevahendid vere võtmiseks) abil saavad diabeedihaiged oma veresuhkru taset ise kontrollida.

Tavaliselt ravitakse 2. tüüpi diabeeti tablettravimitega, kuid haiguse süvenedes võib vajalikuks osutuda insuliini süstimine. 

Eestis tagab Tervisekassa kaasaegsete ravivõimaluste kättesaadavuse, sealhulgas hüvitades 2.tüüpi diabeedi ravimeid ja meditsiiniseadmeid, millele kulub keskmiselt üle 30 miljoni euro aastas.

Väga oluline on pöörata tähelepanu toitumisele ja füüsilisele koormusele juba varase diabeedi korral või riskifaktorite esinemisel, kui ei ole veel tekkinud pöördumatuid muutusi kõhunäärme töös.

Enamik 2. tüüpi diabeedi patsiente on ülekaalulised, mistõttu on oluline motiveerida neid kehakaalu langetama. Ülekaal ja rasvumine suurendavad diabeedi kulgemise riski ning võivad viia raskete tüsistusteni. Diabeet suurendab ka teiste krooniliste haiguste, nagu kõrgvererõhktõbi ja südame-veresoonkonnahaigused, tekkimise riski. 
 

Diabeeti saab edukalt kontrolli all hoida, järgides alljärgnevaid nõuandeid: 

1. Tasakaalustatud toitumine: Vali madala glükeemilise indeksiga (GI) toidud, mis ei tõsta liialt veresuhkru taset. Hästi sobivad täisteraviljad, köögiviljad ja puuviljad. Vältida tuleks suhkrurikkaid ja töödeldud toite.
2. Kehaline aktiivsus: Regulaarne liikumine aitab alandada veresuhkru taset ja parandada insuliinitundlikkust. Soovitatav on vähemalt 30 minutit mõõdukat kehalist aktiivsust enamikel nädalapäevadel.
3. Kaalulangetus: Ülekaalu kaotamine, isegi mõni kilogramm, võib oluliselt parandada veresuhkru taset ja vähendada tüsistuste riski.
4. Ravimid: Kui elustiilimuutused ei ole piisavad, määrab arst sageli ravimeid, mis aitavad hoida veresuhkru taset normis. Kõige tavalisemaks ravimiks on metformiin, kuid vajadusel kasutatakse ka teisi veresuhkrut alandavaid ravimeid, sealhulgas insuliini.
5. Veresuhkru jälgimine: Veresuhkru regulaarne jälgimine glükomeetri või glükoosisensoriga aitab mõista, kuidas toit ja füüsiline aktiivsus mõjutavad veresuhkru taset, ning aitab kohandada ravi vastavalt vajadusele.
6. Jalgade hooldus: Diabeedist tingitud närvikahjustused võivad põhjustada tundlikkuse kaotust jalgades. Selle vältimiseks on oluline regulaarselt jalgu kontrollida ja hooldada.

Pea meeles, et 2.tüüpi diabeedi puhul on edu võtmeks järjepidevus. Elustiili muutmine ja ravi järgimine aitavad hoida veresuhkru taseme kontrolli all ning vältida tõsiseid tüsistusi. 

Rohkem infot 2.tüüpi diabeedist ja haigusega toimetuleku kohta leiad patsiendijuhendist. Juhend on valminud Tervisekassa rahastusel ja  sellega saab tutvuda www.ravijuhend.ee kodulehel või küsida juhendit oma arstilt.