Uus digiteenus aitab Eestisse jõudnud välismaalasel kohaliku eluga kohaneda

Justiits- ja Digiministeerium kirjutab oma blogis uuest digitaalsest sündmusteenusest, mis võimaldab koondada ühte kohta kasulikku infot uussisserändajatele mõeldud teenuste kohta.

Sisseränne on viimastel aastatel kiirelt kasvanud ning Eestisse jõuab üha rohkem eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi. Uussisserändajatele ehk vähem kui 5 aastat Eestis elanud inimestele pakub riik mitmeid toetavaid teenuseid, mis lihtsustavad nende kohanemist kohaliku eluga. Kuidas aga uussisserändaja nende teenusteni jõuab, eriti kui ta veel Eesti olusid ei tunne ning eesti keelt ei oska? Kuidas ta üldse teada saab, mis valdkonnas milliseid teenuseid talle pakutakse? Appi tuleb sündmusteenuse formaat, mis võimaldab koondada ühte kohta kasulikku infot uussisserändajatele mõeldud teenuste kohta.

Hetkel sisaldab „Eestis kohanemine“ infoteenus juhendeid selle kohta, kuidas registreerida elukoht, lisada end perearsti nimistusse, osaleda kohanemisprogrammi koolitusel, leida sobiv eesti keele kursus, vahetada juhiluba, leida lapsele koolikoht ja taotleda ettenähtud perehüvitisi. Info on esitatud omamoodi teekaardina, mis juhatab ühe teema juurest teise juurde ning aitab samas suurt pilti silme ees hoida. Oluline aspekt on teenuse paindlikkus: see on kättesaadav sõltumata asukohast ja kellaajast ning selle juurde on võimalik korduvalt ja lähtudes muutuvatest vajadustest tagasi tulla. Seeläbi pakub “Eesti kohanemine” universaalsemat tuge, kui on võimalik tagada näiteks nõustamisteenuste kaudu.

Eestis kohanemine“ toimib esialgu infoteenusena ning on kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles. Kuigi teenus loodi eelkõige uussisserändajate jaoks, on selle kasutusvõimalused palju laiemad. Sündmusteenust saavad tööriistana kasutada uussisserändajatele nõustamist ja tuge pakkuvad ametnikud, aga ka kogukondade esindajad ja vabatahtlikud. Sündmusteenus annab struktureeritud ülevaate võimalustest, kohustustest ja protsessidest, samuti vähendab segadust ja ebakindlust, mis võivad tekkida ebapiisava infovahetuse tulemusena. Uussisserändaja ei oska tihtipeale nõustajale õigeid küsimusi esitada ning seetõttu on eriti väärtuslik, et sellisele inimesele tuge pakkudes saab ametnik vajadusel endale silme ette kogu pakutavate teenuste jada koos selgitava infoga. Mõne uussisserändaja jaoks on riiklikult pakutavad teenused seotud ka kohustustega Eesti riigi ees. Kõigi osapoolte jaoks on oluline näha kogu kohanemisprotsessi tervikpilti, mitte tagantjärgi lahendada muresid, kui need on teadmatusest juba tekkinud. Lisaks aitab sündmusteenus vähendada paberimajandust ning seotud tööprotsesside kulusid, kuna keskne platvorm annab erinevatele asutustele võimaluse kasutada samu teabeallikaid, vältides sellega ülesannete dubleerimist ja ressursside raiskamist.

„Eestis kohanemise“ infoteenust on väga hästi vastu võetud ning lehekülgede külastatavus on teenuse käivitamisest alates kiiresti kasvanud: kui augustis 2024 registreeriti kolmes keeleversioonis kokku ligi 1600 külastust, siis oktoobris oli vastav number ületanud juba 4500 piiri, ning seejärel stabiliseerus 3000–4000 vahele. Kokku külastati “Eestis kohanemise” erinevaid lehekülgi viie kuu jooksul ligi 16 000 korda ning need teenisid kasutajatelt ka mitmeid positiivseid hinnanguid, mis kinnitavad, et teenus on väärtuslik nii uussisserändajate kui ka nende abistajate jaoks.

Samas on kerkinud esile ka arendusvajadused, sealhulgas olemasoleva info täpsustamise osas. Jätkub töö selle nimel, et riigiportaali sisselogitud kasutaja saaks naha personaliseeritud vaadet just nimelt temale aktuaalsetest teenustest ning infot tema kohustuste täitmise või mitte täitmise kohta.

Teises riigis kohanemine on suur väljakutse igaühele sõltumata sellest, kas elukohavahetus toimus inimese enda vabal valikul või oli see sunnitud otsus. Uussisserändaja kiire ja sujuv kohanemine paneb seejuures aluse inimese iseseisvaks toimetulekuks, mis on oluline nii uussisserändajale endale kui ka riigi seisukohalt. Sündmusteenus „Eestis kohanemine“ annab sellesse oma olulise panuse.

Margarita Källo; Julia Amor
kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunikud
Kultuuriministeerium