Tiina Sats: kuidas tekib raviteenuse hind?

Tänane eriarstiabi raviteenuste hinnakujundus on väga detailne ja läbipaistev, samas koostöös erialaseltside ja haiglatega saab seda veelgi täiendada, leiab Eesti Haigekassa eriarstiabi paketi arenduse talituse juht Tiina Sats.

Ravikindlustuse poolt tasutavate tervishoiuteenuste hindade kujundamiseks ei ole maailmas kasutusel ühte universaalset viisi. Hindade kujunemist mõjutavad andmed diagnostikaks ja raviks kasutatud ressursside ning nende maksumuse kohta, ravikindlustuse vahendid, tervishoiupoliitilised suunad ning läbirääkimised. Riikides on kasutusel erinevad praktikad, mis tulenevad süsteemide erinevusest ja võimekusest andmeid koguda. USA-s mängivad näiteks teenuste hindade kujunemisel suurt rolli läbirääkimised kindlustusseltside ning raviasutuste vahel ning ühe teenuse hind võib erinevatele tervisekindlustuse pakkujatele (ja ka patsiendile) kordades erineda. Naaberriigis Lätis on näiteks leitud, et riigil pole piisavalt põhjalikku teavet tegelikest teenuste osutamisega seotud kuludest, mis tagaks läbipaistvad hinnad.  

Tugeva ja selge hinnakujunduse metoodika puudumisel ei pruugi hind olla vastavuses tegelike, ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalsete kuludega. Ühelt poolt ei võimalda see maksudest laekunud raha läbipaistvalt kasutada, teisalt võib see ohustada kvaliteetse ravi pakkumist. Samuti võivad killustunud süsteemis kujunenud hinnad ja poolte vahelised kokkulepped premeerida mingis mõttes „edukamaid“ läbirääkijaid, mis võib tekitada valesid motivatsioone ja pingeid osapoolte vahel.

Eesti on teenuste hindade kujundamisel põhimõtted, et kõigile sama teenuse osutajatele ühtne hind. Näiteks tasub haigekassa III astme intensiivravi iga voodipäeva eest raviasutusele ca 700 eurot, südame tööd toetava seadme paigaldamise operatsiooni eest ca 1 300 eurot, südame vatsakesi toetav seade maksab ca 122 700 eurot. Selliste hindade leidmiseks koostatakse põhjalikud kirjeldused, kus kirjeldatakse teenuse osutamiseks vajaminevad vahendid, näiteks meditsiinipersonali ajakulu, erinevate tarvikute ja aparatuuri kulu, ruumikulu, ka haiglas manustavate ravimite kulu ning juhtimis- ja IT-kulud. Seda nimetatakse tegevuspõhiseks kuluarvestuseks, mis on rahvusvaheliselt kasutusel. Protsessi kaasatakse erialaseltse, kes omavad täpset teadmist teenuse läbiviimisest ning küsitakse kulu- ja kasutusandmeid raviasutustelt, et lähtuda tegelikust praktikast.  

Selle metoodika alusel arvutatud hindade põhjal arvutatakse ka igale diagnoosipõhisele grupile (DRG) hind, mis on nii kliiniliselt kui kulude poolest sarnased. Diagnoosipõhise hinna aluseks on tegelikult osutatud teenused, mille kohta saame info raviarvetelt. Sarnastele haigustele ühe hinna määramine aitab kasutada vahendeid kulutõhusalt ning suurendada ravi järjepidevust. Partneri vaates annab selline arvestus samas võimaluse oma tegevusi ja kulutusi teiste asutustega võrrelda.

Seega hinnad, mis peavad katma kvaliteetse ravi osutamiseks vajalikud mõistlikud kulud, sünnivad haigekassa, erialaseltside ja raviasutuste koostööna ning kõikidel osapooltel on selle protsessi õnnestumisel suur roll.

Detailselt välja töötatud hindade puhul on ka hindade uuendamine kiirem, kuna see võimaldab läbipaistvalt neid analüüsida. Kirjelduste uuendamine on äärmiselt oluline, kuna tervisetehnoloogiad muutuvad ning ravimeetodid uuenevad. Seetõttu kaasajastame igal aastal teenuste sisu, nimetusi ning hindasid, et need oleksid võimalikult hästi kooskõlas kaasaegsete teenuste osutamise põhimõtetega.  

Teenuste hindasid kasutatakse lisaks diagnoosipõhiste hindade arvutamisele ka haigekassa eelarve ja lepingute planeerimiseks. Selleks võrreldakse uusi ja vanu teenuseid ning vaadatakse eelneva perioodi raviarvete statistikat. Nt juhul kui muutub ainult voodipäeva hind, siis selle põhjal töötatakse välja uus ravijuhu keskmine maksumus. See näitab veelkord, et hindade uuendamine vastavalt tegelikule praktikale on väga oluline.

Kokkuvõttes - tervishoiuteenuste loetelu (TTL), kuhu kuulub üle 3000 teenuse, on universaalne hinnakiri, kus on väga täpselt fikseeritud teenused, mille eest haigekassa tasub. Seal on kirjas teenuste hinnad, mille aluseks on detailsed teenuse osutamise kirjeldused ja tingimused, millistel juhtudel teenuse eest tasutakse. Loetelu annab kindluse, et teenuse eest makstakse üle Eesti eri teenusepakkujate juures ühtmoodi ja tagatud on kvaliteetse ravi osutamise võimalused.

Teisalt on tervishoiuteenuste loetelu universaalne klassifikaator, mis koondab info kõikide sammude kohta, mis patsiendiga on ette võetud. Seda informatsiooni kasutame nii meie kui ka erialaseltsid, kes soovivad näha, kas patsiente on ravitud vastavalt ravi- ja käsitlusjuhenditele. Seega võimaldab tervishoiuteenuste loetelu juba täna detailselt teenuseid planeerida, hinnata ja arendada kvaliteeti. Samas ei ole põhjust rahulolevaks seisakuks - oluline on olemasolevat süsteemi täiendada.

Oleme juba tänaseks arendanud hindade kujundamise metoodikat ja teinud pingutusi selle nimel, et hinnamudel oleks dünaamilisem, veelgi läbipaistvam ja lihtsustaks raviasutuste tööd.

Patsiendipõhise kuluarvestuse üks positiivseid külgi on see, et ka haiglad saaksid anda omapoolse detailse ülevaate tegelikest kuludest.  Ühtne kulude arvestus annab eelkõige haiglatele võimaluse võrrelda andmeid ühe haigla lõikes ja erinevate haiglate andmeid üle Eesti. See annaks haiglatele paremad võimalused analüüsida ja juhtida oma kulusid ning võimaldaks senisest rohkem sõltumatust planeerimisel. Teisalt võimaldab see haigekassal kasutada maksumaksja ühist panust inimeste tervise hüvanguks võimalikult hästi.

Detailne teenuste loetelu ja meie raviarvete andmebaas annab meile hea võimaluse arendada ka tasustamise meetodeid, sest meil on informatsioon kõikidest patsiendile osutatud teenustest. Kui täna tasume eriarstiabis ühe ravijuhu eest, siis tulevikus saame tasuda terve raviprotsessi eest, kuhu kuuluvad kõik ühe patsiendi tervisemure lahendamiseks tehtud tegevused (nt vastuvõtud, operatsioonid, taastusravi). Selline tasustamine parandab ravi järjepidevust, aitab vähendada ebavajalikke topelt-protseduure, aitab integreerida perearsti ja eriarsti teenust ning tõsta teenuste kvaliteeti.

Seetõttu jätkame lähiaastatel hinnamudeli kaasajastamist ja põhimõtete uuendamist võttes arvesse tervishoiuteenuse osutajate ja erialaseltside tagasisidet. Toetame raviasutusi patsiendipõhise kuluarvestuse juurutamisel, mille kasutusele võtmist on soovitanud mitmed eksperdid.

Koostöös saame kaasas käia meditsiini arengutega ning pakkuda meie kindlustatutele aina kvaliteetsemaid tõenduspõhiseid teenuseid ning ravi.