Tervisekassa otsib paindlikke võimalusi harvikhaiguste rahastamiseks

Riigil tuleb süsteemsemalt otsida ja leida paindlikumaid koostöövõimalusi, et aidata neid inimesi, kelle haigus on haruldane ja ravi seetõttu kallis. Harvikhaiguste ravi lahendused on tervise- ja tööminister Peep Petersoni sõnul üks osa laiemast tervishoiureformist, sest tervishoiu rahastamissüsteem vajab suuremaid muudatusi, et katta kõikide inimeste ravivajadusi.

Juba praegu rahastab Tervisekassa paljude harvikhaigustega inimeste, sealhulgas laste ravi. Eestis on harvikhaiguste diagnoosiga suurusjärgus 50 000 inimest, kes on saanud abi meie ühisest ravirahast. Tervisekassa rahastab tänaseks üle 40 erineva Euroopa Liidus harvikravimiks kuulutatud ravimi. 2021. aastal said harvikravimeid kokku 428 inimest 11 565 305 euro eest. Lisaks saab Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 2023. aastal riigilt harvikhaigustega laste raviks erakorralise toetusena 800 000 eurot, mis võimaldab rahastada mitmete haruldaste haigustega laste ülikalleid ravimeid.

Harvikhaiguste ravi rahastamisele kehtivad leebemad standardid

Harvikhaigustega patsiente elab Eestis tuhandeid, kuid ravimid on kallid, mistõttu ei saa Tervisekassa harvikravimite rahastamisele kehtestada tavapärasest kardinaalselt erinevat reeglistikku ja lähenemist. Sellegipoolest on teatud mööndused põhjendatud ja juba mitu aastat kehtivad harvikhaiguste rahastamisotsuste tegemisel teistest ravimitest leebemad põhimõtted.

Olulisi järeleandmisi tehakse nõuetes nii taotluste vormi kui ka sisu ehk ravi efektiivsust tõendava materjali osas. Samuti on Tervisekassa harvikravimite eest ravimitootjatele maksnud tavapärasest oluliselt suuremaid summasid, kuna tootjal tuleb investeeritud arenduskulud tasa teenida väiksema patsientide populatsiooni pealt. Kuid järeleandmistel on ka omad piirid.

„Meditsiin ja ravivõimalused arenevad iga aastaga edasi ning väga palju on neid ettevõtteid, kes töötavad välja uusi ravimeid. Samal ajal suureneb ka Tervisekassa eelarve, kuid seda erinevas tempos. Ravimeid toodetakse oluliselt rohkem ja kiiremini, võrreldes Eesti ühise terviseraha orgaanilise kasvuga praegu kehtivate põhimõtete alusel,“ rääkis Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane harvikhaiguste päevale pühendatud konverentsil peetud ettekandes.

Ühe harvikhaigusega patsiendi ravi orienteeruv maksumus võib ulatuda kümnetest tuhandetest eurodest paari miljonini ning seetõttu on oluline arvesse võtta ravimi meditsiinilist efektiivsust ja seda, kas raviviisile suudetakse leida veenev teaduslik põhjendatus. Oluline on aru saada, kas patsient terveneb saades kavandatavat ravimit või kas ravim aitab hoida haigust kontrolli all. Oluline komponent on ka lootus, mis on harvikhaigusi põdevatele inimeste jaoks samuti tähtis. Kuid ainult lootusele ei saa keeruliste otsuste tegemisel toetuda. „See on ka põhjus, miks tuleb harvikravimeid hinnata. Nende haigusseisundite puhul on tavaline, et alternatiivne ravi või muud kulutõhusad ravivõimalused puuduvad ning üldjoontes on ravimi aastane maksumus sarnases suurusjärgus teiste sarnaste harvikhaiguste ravimitega,“ ütles Laane.

Kui aga inimeste ootus on, et Tervisekassa maksab kõikide uute ravimite eest nende hinnast sõltumata, peaksime avama ühiskondliku arutelu, kui palju selleks raha kuluks ning kuidas me selleks raha kogume. Võimalus on tõsta makse, mis on riigi jaoks peamine viis kasvatada tulusid või jagada ringi raha Tervisekassa eelarves, mis tähendaks rahastuse võtmist mõnelt teiselt teenuselt. See võib aga omakorda tähendada, et keegi jääb ilma talle väga vajalikust ravist.

“Piiratud eelarve juures tuleb teha keerulisi valikuid, sest kui eraldame miljoneid eurosid üksikute patsientide ravimisele, jääb rahast puudu, et terveks ravida näiteks 50 raske haigusega võitlevat patsienti, kelle ravi maksab ühtekokku sama palju. Kuna ravikindlustusraha ei ole lõputult, tuleb paratamatult teha valikuid, kuidas ühist raviraha kõige mõistlikumalt kasutada võimalikult paljude inimeste aitamiseks ja raviks,” tõdes Laane.

Süsteemi tuleb parendada koostöös

Tervisekassa juht leiab, et ravisüsteemi rahastust on võimalik muuta, kuid seda tuleb teha koostöös ravimitootjate, patsientide esindajate, poliitikute, ametnike, arstide ja teadlastega. Uute rahastusmudelite katsetamise osas toob Laane näite, kuidas uusi ja kalleid ravimeid kompenseeritakse nn riskijagamise mudeli alusel koostöös ravimifirmadega. "See tähendab, et esialgu maksab kulud kinni ravimitootja ja Tervisekassa võtab ravimi hüvitamise üle ainult juhul, kui see avaldab patsiendile varem kokkulepitud mõju," selgitas Laane.

„Ühe lisavõimalusena ravimite kättesaadavuse parandamiseks kaalutakse hetkel Euroopas müügiloa saamise järgselt ravimifirmade kohustamist kõikides Euroopa Liidu riikides esitama hüvitamistaotlus, mis omakorda annaks aluse taotleda ravimipatendile lisakaitseperioodi. Sellega premeeritaks neid tootjaid, kes toovad ravimi reaalselt kõikidele müügiloas taotletud turgudele,“ lisas Laane.

Väga palju sõltub Laane hinnangul ka sellest, kuidas Tervisekassa saab kätte ravimitaotluse. „Oleme saanud tagasisidet, et taotluse kirjutamine võtab väga palju aega ja energiat. Samas oleme teinud selle võimalikult lihtsaks ning taotluste kirjutamisele ka ise kaasa aidanud – käinud otsimas tootjaid ning aidanud arste taotluste kirjutamisel. Näeme, et protsess on tänu sellele läinud lihtsamaks, kuid päris ilma taotlusteta ei ole võimalik uusi ravimeid Eesti turule lubada.“

Lisaks on Laane sõnul pikalt jutuks olnud ka see, et miks ei suuda Tervisekassa teha paremaid kokkuleppeid erinevate ravifondidega. „Terviskassal on hea koostöö Tartu Ülikooli Lastefondi, Tallinna Lastehaigla toetusfondi, Kingitud Elu ning Naerata Ometi MTÜ-ga, kes on olnud suureks abiks ja suutnud abivajajaid aidata seni, kuni ravim jõuab Tervisekassa hinnakirja. Kuid arutelus, kus fond või inimene, kellel on võimekust ravi eest maksta, maksaks ravist osa, oleme tähtsamaks pidanud solidaarsuse printsiipi. Kui aga teha üks pretsedent, saab see uueks normaalsuseks ning teised ravimitootjad hakkavad seda olukorda ära kasutama,“ rääkis ta.

Juhul, kui harvikhaiguse raviks mõeldud ravi või ravim saab rahastuse, on Tervisekassa kohus seda rahastada 100% ulatuses. „Kui aga lahendada teatud inimeste mure sellega, et rahastuses tehakse kombinatsioon, peaksime esiteks muutma seadust. Selleks tuleb leida poliitilist toetust, sest praegu näeb seadus väga täpselt ette, mida peab ravimite rahastamisel arvestama. Kuid siin on risk ehk mis saab siis, kui ühel hetkel jääb koostööst väheks. Nii Tervisekassa kui ka fondide taskud ei ole põhjatud.“

Positiivse poolt pealt tõdes Laane, et Tervisekassal on tekkinud Ravimitootjate Liiduga dialoog, kuidas harvikhaiguste rahastamisega edasi minna. Samuti tõi  Laane välja, et koostöö ravimitootjatega on läinud paremaks ning siin on ka suur roll ajakirjandusel. „Tänu ajakirjandusele otsis Tervisekassa 2020. aastal üles ravimi Crysvita (burosumab) tootja, kelle puhul oli tegemist ettevõttega, kes esitas meile kiiresti ravimitaotluse, soostudes pidama läbirääkimisi hinnakokkuleppe osas. Rõhk oli koostööl ning läbirääkimise tulemusena saime ravimi oluliselt mõistlikumale hinnatasemele. Tänaseks saab ravi kokku kolm last,“ ütles Laane. Veel toob ta ettekandes välja ravimi Evrysd (risdiplaam), mille puhul oli ravimitootja samuti koostööaldis. Tootjaga sõlmiti hinnalepe ja ravim lisati soodusnimekirja 2022. aasta jaanuaris. Täna kasutab ravimit kokku 13 patsienti.

„Lisaks on mitmeid teisi positiivseid näiteid just harvikhaiguste ravi osas, kus oleme tootjaga sõlminud hinnakokkuleppe ja seeläbi võimaldanud ravi kättesaadavuse. Näiteks päriliku angioödeemi ravi lisamine tervishoiuteenuste loetellu 2021. aastal või spinaalse lihasatroofia ravimi lisamine soodusravimite nimekirja 2022. aasta jaanuarist,“ lisas Laane.

Omapärane lugu puudutab ravimit Lamzede (alfavelmanaas), mida kasutatakse üliharva esineva alfamannosidoosi raviks, kuid Eestis ei ole seni olnud ühtegi patsienti. Erialaselts koostöös ravimitootjaga esitas taotluse ravimi arvamiseks tervishoiuteenuste loetellu. „Võib küsida, et miks ei võiks Tervisekassa tegeleda nende ravimitega, mille puhul on olemas ka patsiendid. See on aga koostöönäide – loodud on valmisolek ravi alustamiseks niipea kui patsient seda vajab. Ühel juhul oleme me valmis tegema osapooltega koostööd ning teisalt oleme valmis ka hinnaläbirääkimisteks.“