Sagedase vere kasvajalise haigusega inimeste ravivalik laienes
1. juulist muudeti väljakirjutamise õigust ravimil Imbruvica, mille toimeaineks on ibrutiniib. Kui varem oli ravim kättesaadav väikesele grupile haigetele, siis nüüd on ravim kättesaadav suuremale hulgale kroonilise lümfotsüütleukeemia patsientidele.
Krooniline lümfotsüütleukeemia on sagedaseim vere kasvajaline haigus täiskasvanutel.
Ravimi väljakirjutamise õigus on hematoloogil kroonilise lümfoidse leukeemia korral monoteraapiana patsientidele, kellel esineb 17p/11q deletsioon või TP53 mutatsioon, kes ei ole eelnevalt ravi saanud või kes on eelnevalt saanud vähemalt ühe ravikuuri ja haigus ei ole ravile allunud või on taastekkinud lühema aja kui 36 kuu jooksul eelneva ravi alustamisest alates.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku juhataja, hematolooog doktor Mariken Rossi sõnul on krooniline lümfotsüütleukeemia tavapäraselt võrdlemisi rahuliku kuluga krooniline haigus, mille puhul patsiendid vajavad ravi elu jooksul korduvalt ning erinevate preparaatidega.
Ravivariantideks on aastate jooksul olnud eelkõige keemiaravi, kaasaegsemate raviviisidena kombineeritud immuunkemoteraapia, mis hõlmab endas bioloogilist ravi antikehaga ning mono- või kombineeritud keemiaravi.
„Uue ravimeetodina on viimastel aastatel teatud väiksele grupile haigetele olnud kättesaadav sihtmärgistatud ravi ibrutiniibi näol. Selle ravimi puhul on tegu patsiendile väga mugava raviviisiga, tegu on igapäevaselt võetava suukaudse ravimiga, mis ei vaja haiglasse tulekut ega kanüüli panekut,“ rääkis hematoloog.
Tegu on väga efektiivse ravimiga, mis toimib tihti ka siis, kui muud ravivõimalused on ammendunud, või kui patsiendi haiguse alavorm on juba algselt oma geeniprofiililt kõrge riskiga.
„Nüüdsest on ibrutiniib kättesaadav suuremale hulgale patsientidele, pakkudes head elukvaliteeti ning haiguse kontrolli võimalikult tervist säästvalt ning kodulähedaselt,“ lisas ta.
Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Marta Danilovi sõnul on lisanduvate patsientide arv esimesel aastal tõenäoliselt 36, teisel aastal 63 ja kolmandal aastal 82. Nii tekib haigekassale ravi laiendamise puhul lisakulu kolmandaks aastaks ligikaudu 2,3 miljonit eurot.