Pooled perearstid kasutavad patsientide tervisemurede lahendamiseks digiteenindusplatvorme
Tervisekassa perearstide digiteenindusplatvormide projektijuht Kristin Kuusk. Foto: erakogu
Tervisekassa rahastab alates sellest aastast digiteenindusplatvormide kasutamist perearstiabis. Peamine eesmärk on pakkuda patsiendi ja perearstikeskuse vaheliseks suhtluseks turvalisi infotehnoloogilisi kanaleid, mis toetavad nii perearstikeskuste tööd kui ka lihtsustavad inimeste jaoks pöördumist oma perearsti poole.
Täpsemalt on perearstiabi digiteenindusplatvormide puhul tegemist veebilehitseja põhiste tarkvaralahendustega, mille abil saavad patsiendid võtta ühendust enda perearstikeskusega. Elektroonilised pöördumised jõuavad ravimeeskonna töölauale, kus perearst või -õde sorteerib need kiireloomulisuse järgi. Patsient saab digikeskkonnas teavituse või telefonikõne, kui perearstikeskus on tema mure üle vaadanud ja planeerinud jätkutegevused. Digiteenindusplatvormide kaudu saab inimene oma perearstikeskusse pöörduda ööpäev läbi, sh nädalavahetustel, kuid perearstikeskused tegelevad patsientide murede lahendamisega lahtiolekuaegadel.
Praegu on Eestis kasutusel mitu lahendust: e-Perearstikeskus, Perearst24 ja Eelvisiit. Nende hulgast saab iga perearstikeskus valida endale sobivaima lahenduse. Seda, millist digiteeninduskeskkonda konkreetne perearstikeskus kasutab, saab hetkel vaadata näiteks perearstikeskuse kodulehelt või küsida keskuse registratuurist. Alates 2024. aasta sügisest on võimalik seda näha ka läbi terviseportaali.
Eelmainitud keskkondade kasutamiseks on patsiendil vaja sisse logida Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaardiga. Kõik lahendused võimaldavad inimesel pikendada retsepti, teada anda enda tervisemurest ning avada või lõpetada töövõimetuslehti. Sõltuvalt teenusepakkujast võivad kättesaadavad olla täiendavad teenused, nagu näiteks vastuvõtule või vaktsineerimisele registreerimine ja tervisetõendite taotlemine.
Kasutus elanikkonna seas kasvab
Digiteenuste keskkonnad on perearstide ja -õdede igapäevatöö osa, millega harjub järjest rohkem patsiente. Teenuste kasutatavust ilmestab 2024. aasta I kvartalis Kantar Emori läbiviidud uuring, milles leiti, et 34% Eesti elanikest on saanud enda perearsti või perearstikeskusega ühendust mõne e-lahenduse kaudu. 81% pöördunutest on jäänud teenusega rahule ja pooled elanikest eelistaks perearstikeskuse poole pöörduda digitaalseid lahendusi kasutades. Samas ei ole 11% Eesti elanikest saanud perearstiga veebi teel ühendust võtta, kuna perearst ei kasuta digiteenindusplatvormi. 30% elanikest ei ole võimalusest teadlikud.
Ligi pooled perearstidest on digiteenindusplatvormid kasutusele võtnud ja see on kahtlemata kiiduväärt, et uute lahendustega tullakse tublisti kaasa. Kui tervishoiuteenuste osutajatelt uurida, kuidas nad eelistaksid patsientide pöördumisi vastu võtta, moodustavadki suure osakaalu just telefoni ja veebi teel tehtavad pöördumised. Reaalsuses võetakse patsientide pöördumisi vastu peamiselt telefonikõne teel (77% Tervisekassale tagasisidet andnud perearstikeskustest) ning digiteenindusplatvormide (veebi) teel tehtud vastuvõtud moodustavad vaid 11%. Need perearstikeskused, kes on kasutusele võtnud mõne digiteenindusplatvormi, on seda teinud peamiselt seetõttu, et see lihtsustab patsiendil arstiga ühenduse võtmist ja vastupidi. Samuti aitab digiteenindusplatvorm hallata perearstikeskuste tööd paremini.
Uute lahendused esitavad ka uusi väljakutseid
Perearstide tagasiside põhjal ei kasuta osad perearstid digiteenindusplatvorme, kuna erinevaid lahendusi on liiga palju. Selle tõttu on perearstil lahendustes keeruline orienteeruda ja valida kõige sobivam platvorm enda nimistu patsientide toetamiseks. Pea viiendik vastanutest tunnistavad, et neil on digilahenduste kohta liiga vähe teadmisi.
Perearst ei saa ega peagi olema IT-spetsialist ning Tervisekassa eesmärk on toetada perearste digilahenduste kasutuselevõtul. Samas on hea meel tõdeda, et perearstid mõtlevad sisuliselt kaasa, esitatakse väga häid küsimusi ja tähelepanekuid, et läheneda digiteenindusplatvormidele läbimõeldult.
Tervishoiuteenuste osutajate hinnangul on suur murekoht digiplatvormide teenustasud, mis on perearstikeskusele aastas arvestatav kulu. Seepärast rahastab Tervisekassa digiteenindusplatvorme, et toetada nende laialdasemat kasutamist ja seeläbi tagada, et kõigil Eesti inimestel oleks võimalik oma perearstikeskuse poole pöörduda mõne digilahenduse abil.
Tervisekassa roll on seada digiplatvormidele nõuded, hinnata nõuetele vastavust ja tasustada nõuetele vastavaid teenuseid, lisades need tervishoiuteenuste loetellu. Nõuded jagunevad kahte kategooriasse: funktsionaalsed nõuded ehk mida patsient saab platvormil teha, ja mittefunktsionaalsed nõuded, mis panustavad küberturbesse ja inimeste terviseandmete kaitsemisse. Perearstidel on võimalus valida enda keskusele sobivaim platvorm ja saada Tervisekassalt igakuist toetust.