Perearstiabiga jäi mullu rahule rohkem kui kolmveerand Eesti elanikest
Perearstiabi 2024.aastal
2024. aastal tegid perearstid ja -õed 8,4 miljonit vastuvõttu ja Tervisekassal kulus ligi 283 miljonit eurot perearstiabi teenuse rahastamisele. Tervisekassa ja Kantar Emori tehtud rahulolu-uuringust ilmnes, et mullu oli 77% Eesti elanikest rahul viimase perearsti vastuvõtuga.
Kuigi rahulolu perearstiabiga on kõrge, on see alates 2020. aastast elanikkonna seas vähehaaval langenud. Kõige sagedamini tuuakse välja rahulolematust arstiabi kättesaadavusega ja arstipoolsete nõuannetega.
„Rahulolu perearstiabi teenuse ja kättesaadavusega on langenud eelkõige seetõttu, et elanikkond vananeb ning suureneb nõudlus arstiabi järele. Samal ajal seisame silmitsi perearstide ja õdede nappusega, mis mõjutab otseselt teenuse kättesaadavust. Me peame pingutama, et patsiendid saaksid oma tervisemuredele vajaduspõhist arstiabi õigel ajal ja õigest kohast,“ rõhutas Tervisekassa perearstiabi teenusejuht Laura Johanna Tuisk.
Perearsti või -õe vastuvõtule pääsemise kiirusega jäi mulle rahule 74% elanikest. Ootuspäraselt on rahulolu arstiabi kättesaadavusega tugevas seoses teenusele saamise ooteajaga. Arstiabi kättesaadavusega jäi enim rahule need, kes said perearsti teenust 1-3 päeva jooksul või vähemalt 4-5 päeva jooksul. 61% vastanutest said enda sõnul viimati arsti või õe vastuvõtule kolme päeva jooksul, 15% 4-5 päeva jooksul ja 15% pidid ootama kauem kui nädal aega.
„Iga tervisemure ei vaja kohest sekkumist. Kõige lihtsam ja kiirem viis oma perearstikeskusega ühendust võtta on läbi digiteenindusplatvormi. 2024. aasta jooksul tehti läbi perearstide digiteenindusplatvormide kokku 736 865 pöördumist. 2024. aasta kolmanda kvartali uuringutulemuste põhjalt näeme, et 36% elanikest on perearstikeskusega ühendust võtnud digilahenduse kaudu. Nendest omakorda 86% jäid teenusega rahule,“ nentis Tervisekassa perearstiabi teenusejuht.
Suurem osa (78%) elanikest leidis, et viimasel visiidil selgitas nende perearst terviseseisundiga seotut ja ravivõimalusi arusaadaval moel. Vähem (63%) on neid, kes leiavad, et nende perearst kaasas neid raviotsustesse nii palju kui nad soovisid. Ligi 70% inimestest on veendunud, et nende perearst suudab neid enamikes terviseküsimustes aidata, ent nende osakaal on alates 2015.aastast madalaim. Keskmisest pessimistlikumalt suhtuvad oma perearsti võimekusse neid aidata 50-64-aastased mehed, muust rahvusest inimesed ning Tallinna elanikud.
Üha rohkem patsiente (33%) on käinud pereõe iseseisval vastuvõtul, kes suudab nõustada patsiente enamikes terviseküsimustes. Rahulolu pereõe vastuvõtuga on veidi kõrgem kui perearsti vastuvõtuga. Pereõe iseseisva vastuvõtuga jäi rahule 85% patsientidest.
“Uuring näitab, et perearsti meeskond on inimese jaoks oluline ja usaldusväärne. Rahulolu teenusega on aga otseselt seotud tervishoiukorralduslike muudatustega, mis tekitavad inimestes ebakindlust,“ selgitas perearstide seltsi juht dr Elle-Mall Sadrak. „Arstide ja patsientide ühine eesmärk on, et tervisemurega saaks abi õigel ajal ja õiges kohas. See tähendab, et kättesaadavuse asemel tuleb väärtustada vajaduspõhisust. Ka teiste riikide kogemus näitab, et tervishoiuteenust ei suudeta pakkuda kunagi piisavalt. Oluline on, et tervisemuresid lahendataks nii, et need saaksid õigeaegse lahenduse. Selleks tuleb aga riigi poolt teha otsuseid, mis seda põhimõtet toetaksid. Näitena tooksin siin erakorralise meditsiini osakondadesse pöördumiste reguleerimise,” lisas dr Sadrak.
Tervisekassa ja Kantar Emori läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanikkonna hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. 2024. aasta detsembris toimunud uuringu käigus küsitleti 1379 Eesti elanikku.