Perearst: rutiinne tervisekontroll aitab lastel kasvada tervemateks täiskasvanuteks

Dr Rospu sõnul on rutiinne tervisekontroll vajalik, sest seal võivad ilmsiks tulla mitmed murekohad, mida lapsevanemad ei pruugi argipäevas märgata. Foto: Sven Arbet

Beebieas on perearsti külastamine loomulik osa lapsevanemaks olemisest – just siis jälgitakse hoolega, kuidas laps kasvab ja areneb, ning tehakse vajalikud kaitsesüstid. Kuid mida aeg edasi, seda enam kipub jääma tagaplaanile harjumus käia perearsti juures kontrollis. Seetõttu hakkas Tervisekassa saatma lapsevanematele teavitusi, et rutiinset tervisekontrolli meelde tuletada. Esialgu saavad SMS-teavituse ja elektroonilise kutse läbi riigiportaali eesti.ee 11–12-aastaste laste vanemad.

Tabasalu perearstikeskuse perearsti Piret Rospu sõnul on juba lasteaiaealiste laste puhul märgata, et paljud neist enam perearsti vaatevälja ei jõua. Õnneks on olukord parem 6–7-aastastega, kes valmistuvad kooliteeks – esimesse klassi minejatelt nõuavad koolid tervisekontrolli läbimist, et paremini arvestada lapse kooliküpsuse ja õppimisvõime iseärasustega.

Järgmine samm on kooliõpilaste tervisekontrollid. Enamiku neist viib läbi kooliõde – vastavalt 1., 3., 7. ja 10. klassis. Vahepeale jääb aga ka kaks tervisekontrolli, mille viib läbi perearst: 11–12-aastastele (5. klass) ja 15–16-aastastele (9. klass) õpilastele.

„Koolis on lasteni jõuda lihtne: kooliõde läheb klassi ja kutsub õpilased endaga kaasa. Neis vanuserühmades, kus tervisekontrolli teeb kooliõde, on osalemine heal tasemel,“ märgib kogenud perearst. „11–12-aastased ja 15–16-aastased lapsed ja noored on aga need, kes peaksid rutiinsesse kontrolli jõudma perearstikeskusesse. Kui lapsevanemad selle kohta eraldi teavitust ei saa – olgu see siis perearstikeskuse, kooliõe või riigi poolt –, siis on mõistetav, et nad ei pruugigi sellisest kontrollist teadlikud olla või on see muus saginas meelest läinud.”

Rutiinses tervisekontrollis võivad ilmsiks tulla mitmed murekohad, mida lapsevanemad ei pruugi argipäevas märgata ja millest laps või noor ise ei pruugi osata või soovida rääkida. Nii võivad terviseprobleemid märkamatult süveneda.

Näiteks ilmnes Tervise Arengu Instituudi 2022. aastal 11-, 13- ja 15-aastaste kooliõpilaste seas läbi viidud tervisekäitumise uuringust, et iganädalaste tervisekaebustega on enda sõnul kimpus 78% vastanutest: iga teine tüdruk ja iga kolmas poiss. Sagedamini mainiti ärritatud olekut ja halba tuju (37%), närvilisust (36%), uinumisraskusi (32%) ning masendust ja kurbust (29%).  

Tervisekontroll ei ole lihtsalt kaalumine ja mõõtmine

11–12-aastaste tervisekontrollis tüüpiliselt vaktsineerimisi ei tehta, sest kooliealiste laste vaktsineerimisega tegeleb üldjuhul kooliõde. Küll aga on rutiinses kontrollis käsitletavaid teemasid Piret Rospu sõnul seinast seina.  

„Lapse tervisekontroll on hästi holistiline, kogu tervist hõlmav. Kui räägime 11–12-aastaste laste kontrollist, siis kehakaalu küsimused on nende puhul üks läbivamaid teemasid, kusjuures seda mõlemas suunas, sest esineb nii üle- kui alakaalu,” rõhutab arst. „On neid, kes on sotsiaalmeedia või sõprade mõjul hakanud end näljutama ja kel on tekkinud ebaterve kujutlus oma kehast, aga on ka neid, kellel on tekkinud ülekaal,” toob arst välja.  

Samas on see vanus, kus ei pea tohutult pingutama, et muutust kaasa tuua. „Kui päris iga päev maiustusi ei söö ja lisada juurde mõned tunnid liikumist, siis vahel ongi see juba piisav, et positiivseid tulemusi näha. Kui aga jätame teismeeas nende probleemidega tegelemata, siis on kümme aastat hiljem hoopis keerukam hakata ainevahetust mõjutama,” lisab Rospu.

Teine väga oluline teema, millele perearstid kontrollis tähelepanu pööravad, on nägemine. „5. klassis hakkavad tulema jutustamist ja rohkelt lugemist nõudvad õppeained nagu ajalugu. Mu patsientide seas on olnud lapsi, kel tuleb alles siis välja düsleksia, mis on diagnoosimata ja jäänud koolis mingil põhjusel märkamata,” toob arst hoiatava näite. „Aga on ka selliseid juhtumeid, kus lapsel on õpitulemused halvenenud ja põhjuseks on see, et ta lihtsalt ei näe tahvlile. Samal ajal kui teised loevad ja arvutavad, tema alles nuputab, mis tahvlil kirjas on. Sellisel juhul ei saagi ju õppimine edeneda.”

Kiusamine, uni ja vaimne tervis

Tervisekontrolli ajal tõstatab arst ka vaimse tervise teemasid. „Küsin kõikidelt selles vanuses lastelt muu hulgas meeleolu ja une, samuti kiusamise kohta. Arstina ei saa ma ju kuidagi aru, keda neist lastest koolis kiusatakse – minu jaoks on nad kõik toredad tavalised lapsed, ometi on neid, kelle jaoks on kiusamine väga suur mure. Mõnikord pered ja koolid juba tegelevad sellega ja see on andnud tulemust, aga mõnikord on lapsevanemad ka ise üllatunud, et kuidas on juhtunud nii, et nad ei ole lapse suurt mure märganud.”

Veel üks oluline teema, millel 11–12-aastaste laste tervisekontrollis peatutakse, on ekraaniaeg. „Kui küsin lapselt, kui palju aega veedab ta ekraani taga, on vastus pea eranditult – liiga palju,” toob Rospu näite. Tema sõnul on üldine soovitus, et kui koolitööde tegemine kõrvale jätta, siis ekraanikasutus ei tohiks ületada kahte tundi päevas.

Mida rohkem on ekraaniaega, seda vähem jääb aega värskes õhus liikumiseks. Pidev sundasend toob kaasa rühiprobleemid ja vähene liikumine põhjustab kehakaalu tõusu. Perearsti sõnul võiks 11–12-aastastel lastel olla iga päev vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist, mis tõstab pulssi ja paneb natuke hingeldama.

Pere ühist aega ei tohi alahinnata

Kui küsimused ekraani taga veedetud aja kohta on läbi arutatud, küsib dr Rospu oma vastuvõtul tavaliselt ka seda, mida perekonnas koos tehakse. Vahel järgneb sellele pikk mõttepaus ja öeldakse, et ühiseid tegevusi eriti ei olegi – lapsed tahavad pigem veeta aega sõprade, mitte vanematega.

„Julgustan peresid arutama, mis neid perekonnana seob ja millised võiksid olla need tegevused, mis kõiki pereliikmeid kasvõi natukenegi huvitavad või mida tahaks proovida,” sõnab perearst. „Lapsed saavad oma enesekindluse ja mina-pildi suurel määral just perekonnast, isegi kui nad ei taha teismelisena tunnistada, et vanemate jutt neile korda läheb. Tegelikult lapsed kuulavad ja igatsevad sellist kontakti. Siin tuleb lapsevanemal otsustavalt öelda, et nüüd on nii, et läheme laupäeval kõik koos terviseradadele või teeme pühapäeval koos lõunasööki. Mis iganes see tegevus on, mis teid ühendab.”

Kui perekonnas on suhted head ja toetavad, julgeb noor avatumalt ka oma muredest rääkida, olgu see siis seotud sõprade, tervise või millegi muuga. Siiski ei tasu lapsevanematel end süüdi tunda, kui midagi märkamata jääb. „Osasid asju ei oskagi märgata, kui last iga päev nähakse, üks sellistest asjadest on kasvamine. Nii liiga kiirele kui liiga aeglasele kasvule on vaja tähelepanu pöörata, et vaadata, mis seal võib probleemiks olla. See ongi põhjus, miks on vaja tulla perearstikeskusesse mõõtma, kaaluma ja korraks tervisest vestlema,” julgustab arst.  

Laste tervisekontrollid lapse tervise jälgimise juhend. 

Ave Jüriöö, Tervisekassa avalike suhete spetsialist