Patsiendiõiguste direktiiv lubab käia eriarsti juures välisriigis

Ingrid Kuusik, isikupõhiste ja välisravi taotluste talituse peaspetsialist

Patsiendiõiguste direktiiv 2011/24/EL saab 25. oktoobril kaks aastat vanaks. See annab ravikindlustatule võimaluse minna välisriiki eesmärgiga saada seal ravi, nagu käidaks eriarsti juures Eestis. Sellel võimalusel on aga omad tingimused.

Patsiendiõiguste direktiiv ütleb, et pärast teenuse saamist välisriigis on võimalik taotleda haigekassalt teenuste kompenseerimiseks rahalist hüvitist. Esialgu tuleb kindlustatul kõik kulud ise kanda ning seejärel on võimalik taotleda Eesti Haigekassalt meditsiiniliste kulude hüvitamist.

Siinkohal tuleb meeles pidada, et haigekassa tasub vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Hüvitist ei maksta nende tervishoiuteenuste eest, mis on Eestis patsiendi jaoks tasulised (näiteks täiskasvanute hambaravi) või ei ole patsiendile lähtuvalt tema terviseseisundist näidustatud. See kehtib ka välisriigis ostetud ravimite ja meditsiiniseadmete kohta, mis on Eestis kantud soodusravimite või kompenseeritavate meditsiiniseadmete loetellu.

Suuri muutusi direktiivi rakendumine Eestis kaasa ei toonud

Kuna patsientide võimalused ravi saamiseks väljaspool Eestit avardusid, siis prognoositi esialgu ka suuremaid muutusi piiriülese ravi kuludes. 2014. aasta direktiivi kuludeks prognoositi 480 000 eurot, kuid tegelik kulu oli 101 000 eurot ehk 21 protsenti prognoositust. Üks põhjuseid võib tuleneda sellest, et tagasimakstava hüvitise suurus tuleneb Eesti, mitte välisriigi tervishoiuteenuste hinnakirjast. Tänase praktika näitel saab öelda, et reeglina on patsiendi välisriigis tehtud ravikulutused võimalik katta ca 30 protsendi ulatuses.

Aastate lõikes on üldiselt märgata järk-järgulist tõusutendentsi nii välisravi saanud patsientide arvus kui ka kuludes. Sellest hoolimata ei ole alust arvata, et inimesed eelistaksid saada ravi välisriigis. See muutus tuleneb nii inimeste teadlikkuse tõusust välisravi võimaluste osas kui ka üldisest vaba liikumise suurenemisest. Esimese poolaasta taotluste arv on võrreldes eelmise aasta sama ajaga hoopis ligi poole võrra vähenenud (vastavalt 26 ja 43). Küll aga selgelt eristatav teadlikkuse ja huvi kasv välisriigi ravivõimaluste suhtes. Sotsiaalministeeriumi juures asuv piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt sai  2014. aastal 63 tervishoiuteenuste saamisega seotud infopäringut ja 2015. aasta esimese 9 kuu jooksul on olnud päringute arv aga juba 76. Võib prognoosida, et 2015. aasta lõpuks on päringute arv eelmise aastaga võrreldes pea kahekordistunud.

Mida taotluse esitamisel silmas pidada?

Oluline on teada, et tagasimaksmisele kuuluva hüvitise suurus tuleneb Eesti, mitte välisriigi tervishoiuteenuste hinnakirjast. Kui välismaal saadud teenuse hind on kõrgem kui haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, jääb hinnavahe patsiendi kanda. Sarnaselt vajamineva arstiabiga Samuti jäävad ka direktiivi puhul patsiendi enda kanda visiidi- ja omaosalustasud jms, mida ka Eestis sama teenuse puhul ei hüvitata. Välisriiki pöördumisel peab patsiendil olema kindlasti ka eriarsti saatekiri samade erialade puhul nagu Eestis.

Hüvitise saamiseks tuleb haigekassale esitada taotlus koos raviteenuse originaalarvetega, maksmist tõendavate dokumentidega, eriarsti saatekirjaga ning raviloo kokkuvõtte ehk epikriisiga. Taotluse blankett on kättesaadav haigekassa kodulehel www.haigekassa.ee ja klienditeenindusbüroodes.

Eraldi tekstikastis välja tuua:

• 2014. aastal hüvitati direktiivi alusel ravikulusid 73% esitatud taotlustest summas 101 042,55 eurot.
• Kõige enam käidi tervishoiuteenuseid saamas Saksamaal, Soomes ning Lätis ja Leedus.

Jäta meelde!

• Haigekassa katab välisriigis saadud raviteenuste meditsiinilised kulud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud, sõidukulud jms.
• Lisainfot ravivõimaluste kohta ning taotlusvormid on leitavad haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee. Lisainfot saab küsida haigekassa infotelefonilt 16363.
• Välisriigist helistades on haigekassa infonumber +372 669 6630.
• Välisriigis viibides tekkinud terviserikke korral on esimene abimees Euroopa Ravikindlustuskaart!