Naistearst Gabor Szirko: sõeluuringul käimine peaks olema sama tavaline kui käte pesemine

Ave Jüriöö, tervisekassa tervise edenduse spetsialist

Rinnavähk on Eesti naiste seas kõige levinum vähivorm ja esmase vähidiagnoosi saab ligi 800 naist aastas. Pooled rinnavähi juhtudest avastatakse juba kaugelearenenud staadiumis, mis näitab, et sõeluuringule kas ei jõuta õigel ajal või ei käida seal üldse. Enda regulaarne kontrollimine on väike ja olematu vaev võimalike hooletusest tulenevate tagajärgede kõrval.

Ida-Tallinna keskhaigla rinnakabineti naistearst Gabor Szirko ja tervisekassa esmatasandi teenuste peaspetsialist Made Bambus räägivad, mis takistab inimesi uuringutes osalemast ning miks on oluline osaleda regulaarselt sõeluuringus just tervetel naistel.

Riiklikud sõeluuringud täidavad oma eesmärki, kui uuringutes osaleb üle 70% sihtrühmast, kuid Eestis käib sõeluuringutel tavaliselt veidi üle 50% kutsututest. Made Bambuse sõnul on vähesel osalusaktiivsusel mitmeid põhjuseid.

Miks jõuab sõeluuringule nii vähe naisi?

Bambus toob näiteid Eestis tehtud kahest uuringust, üks neist Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja tervisekassa koostöös, kus uuriti põhjuseid, miks kõik naised rinnavähi sõeluuringus ei osale. „Oluline roll otsuse kujunemisel on tervisekäitumisel ehk millistel põhjustel on harjutud üldse arsti poole pöörduma,“ tõi Bambus välja. Uuringust selgus, et arsti poole tavatsetakse pöörduda siis, kui tervis muret teeb. „Paljud naised võtavad oma tervisliku seisundi hindamisel arvesse tunnetuslikkust – usaldatakse oma keha, sest küll ta märku annab, kui midagi viga. Samuti seostatakse rinnavähi teket peamiselt pärilikkusega. Teadmine, et minu suguvõsas seda varem esinenud ei ole ja naise sisetunne, et minu kehaga on kõik korras, annab naisele enda hinnangul adekvaatse põhjuse sõeluuringul mitte osaleda,“ selgitas Bambus üht naiste seas levinumat käitumismustrit. Levinud on ka arusaam, et kui alles mõne aasta eest käidi sõeluuringul või tervisekontrollis, siis uuesti end kontrollima minna on veel vara.

Bambuse sõnul ei saa sõeluuringus mitteosalemist vähese teadlikkusega kindlasti põhjendada, sest uuringute kohaselt on naiste teadlikkus rinnavähist üpriski suur. Ollakse kursis sõeluuringute korraldamise eesmärkidega, mõistetakse uuringu vajalikkust ja haiguse tagajärgi.

Ida-Tallinna keskhaigla rinnakabineti naistearst Gabor Szirko lisas, et üks mitteosalemise põhjus on kindlasti ka naiste hirmud – hirm protseduuri tegemise, selle valulikkuse ja võimaliku diagnoosi ees. „Eestis avastatakse suur osa rinnavähi juhtudest kaugelearenenud staadiumis, mis näitab, et sõeluuringule kas ei jõuta õigel ajal või ei käida seal üldse. Sõeluuringutel osalemine peaks olema harjumusliku tervisekäitumise osa, nagu käte pesemine või regulaarne liikumine, ning uuringul osalemine on tark viis tarbida meditsiiniteenust,“ toonitas Szirko.

Siinkohal soovis arst kummutada ühe levinud müüdi, mis pärineb teleseriaalidest ja filmidest, kus raske haiguse avastamisel antakse patsiendile teada, kui palju elupäevi tal on jäänud. „Me ei ütle haigust avastades naisele peaaegu kunagi, kui palju tal on elada jäänud. Esiteks on seda raske öelda, sest igal inimesel areneb kasvaja erinevalt ning õnneks on isegi algstaadiumist edasi jõudnud rinnavähist võimalik paraneda, mistõttu keskendume täielikult ravile,” selgitas arst.

Sõeluuringus osalejatel väheneb suremuse risk kolmandiku võrra

Szirko sõnul on sõeluuringu vanuserühma vahemik väga täpselt välja arvutatud ja seetõttu on mammograafilisel uuringul käimine ilma kaebusteta täiesti mõistlik. „Neid seisundeid, mida saab sõeluda (sõeluuringuga kindlaks teha – toim), on suhteliselt vähe ja rinnavähk on üks nendest. Kuna varajases arenguetapis rinnavähk ei põhjusta üldjuhul mingeid vaevusi, on oluline kontrollida end regulaarselt,“ selgitas Szirko. Euroopas tehtud uuringud näitavad, et 50–69-aastastel naistel, kes osalevad mammograafia sõeluuringus, väheneb rinnavähki suremuse risk umbes 35%.

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 50−69-aastased naisi iga kahe aasta tagant. Szirko sõnul annab sellise intervalliga uuringul käimine arstile võimaluse pilte võrrelda ja paremaid järeldusi teha. Ta soovitas kõigil umbes 40-aastastel naistel lasta endale baasmammogramm teha, siis on sõeluuringu ikka jõudes arstil parem ettekujutus naise rindade tervisest ja võimalikest muutustest.

Lisaks sellele soovitas ta naistel juba enne sõeluuringu vanusesse jõudmist oma rindu kombelda. Seda peaks tegema iga kuu umbes nädal pärast menstruatsiooni, kui rinnad on kõige pehmemad. Vähimagi kahtluse või tüki avastamisel tuleb ilmtingimata pöörduda arsti poole. Szirko sõnul leiab naine kombeldes üles umbes sentimeetrise kasvaja, kuid mammogramm juba mõnemillimeetrise moodustise. „Kui alla 50-aastastel naistel ei näita mammogramm tiheda rinnanäärme tõttu pilti väga selgelt, siis vanematel naistel on rinnanääre juba ehituselt hõredam ja ka mammogramm paremini nähtav,“ selgitas Szirko. Arst lisas, et ühesentimeetrise läbimõõduga moodustis rinnas ei tähenda veel midagi hullu. Tema hinnangul sõltub palju kirurgi osavusest ja isegi neljasentimeetrise moodustise saab eemaldada rinnakontuuri muutmata, mis on naisele väga oluline. „Rinnavähki saab varakult avastada. Mida väiksem on kasvaja, seda vähem mõjutab see inimese kehakuju ning hiljem ka emotsionaalset tervist,” võttis Szirko teema kokku.

Sõeluuringule on oodatud ka ravikindlustamata naised

Sõeluuringul osalemisel on oluline regulaarsus ehk käimine sõeluuringul just ettenähtud ajavahemiku tagant. „Sõeluuringu üks edu ongi see, et me saame kätte väikesed haiguskolded, mis võimaldab alustada raviga varakult,” tõi Made Bambus välja. „Hea nipp, mida naised meeles võiksid pidada, on see, et kui sa oled sündinud paarisarvuga aastal, siis on sinu uuringu aasta samuti paarisarv, kui sündisid paaritu arvuga aastal, siis on ka uuringu aasta paaritu arv,” õpetas Bambus. 2021. aastal ongi rinnavähi sõeluuringule oodatud naised, kel paaritu sünniaasta: 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971. Lisaks tõi Bambus välja olulise uuenduse sõeluuringute korralduses. „Kui varem on sõeluuringule kutsutud vaid ravikindlustatud naised ja mehed, siis sellest aastast tasub tervisekassa ka ravikindlustamata inimeste sõeluuringute eest.“

Gabor Szirko lisas, et Eesti inimesed võiksid mõista, et tasuta sõeluuringud on haruldane privileeg, mida tuleks kindlasti ära kasutada. „Kõikidele kutsutud naistele on rinnavähi uuring maksurahast kinni makstud ja väga isekas on lasta sel võimalusel raisku minna. Eriti veel siis, kui näed, et oled kutsutute hulgas ja lisaks saadetakse ka personaalne kutse,” lisas Szirko. Samuti kutsus arst inimesi üles tervishoiuteenuseid arukalt tarbima. „Inimesed võiksid läbi mõelda ja teha endale nn tervishoiuplaani, mille järgi meditsiiniteenuseid tarbida, võttes seejuures arvesse levinumad haigused Eestis ja oma terviseriskid,” lõpetas Szirko.