Mugavam kui varem: soolevähi sõeluuringu proovi saab laborisse saata nüüd ka pakiautomaadi kaudu
Soolevähi riiklikus sõeluuringus on aasta esimese kaheksa kuuga osalenud ligi pooled kutsutud inimestest. Kõigil tänavu sihtrühma kuuluvatel meestel ja naistel sünniaastaga 1957, 1959, 1961, 1963, 1965 ja 1967 on võimalus peitveretesti teha veel kuni aasta lõpuni.
Soolevähi sõeluuring aitab avastada ja ravida võimalikke vähieelseid muutusi varakult, tihti veel enne vähiteket. Varajane avastamine suurendab oluliselt ravivõimalusi, aga võimaldab vähki ka täielikult ennetada: vähieelsed muutused (polüübid) eemaldatakse ja pahaloomuline kasvaja ei saagi välja areneda.
Karulaugu Tervisekeskuse perearst Vanda Kristjan märkis, et varajases staadiumis vähk endast märku ei anna. “Vähk võib jämesooles areneda isegi aastaid enne, kui tekivad inimesele tajutavad tervisekaebused. Seetõttu tuleks ka kaebuste ja sümptomiteta inimestel osaleda sõeluuringus regulaarselt,” rõhutas ta.
Soolevähi sõeluuringu testi saab teha mugavalt kodus, eelnevalt tuleb vaid küsida peitveretesti komplekt oma perearstikeskusest. “Juhul kui kuulute sünniaasta järgi sel aastal kutsutute hulka ja perearst ei ole teile sõeluuringus osalemist veel pakkunud, pöörduge oma perearstikeskusesse ja registreerige end pereõe vastuvõtule. Vastuvõtul antakse väljaheiteproovi võtmiseks vajalik peitveretesti komplekt koos täpsete juhistega. Kui teile on perearstikeskusest pakutud võimalust sõeluuringus osaleda ja olete saanud testikomplekti, tuleb suhtuda sellesse tõsiselt ja võimalust kindlasti kasutada,” ütles perearst.
Soolevähi sõeluuringuks kasutatav peitveretest tuvastab väljaheites hemoglobiini ehk hindab, kas seal on verd, mida ei ole silmaga näha. Juhul, kui väljaheites verd leidub, saab testi tegija positiivse tulemuse ning ta kutsutakse edasistele uuringutele.
Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog-juhtivarst Thomas Zimmerer tõi välja, et positiivne peitveretest ei tähenda veel vähki. “See tähendab vaid, et inimene vajab edasist uuringut ehk koloskoopiat. Lisauuringutele suunatakse vaid umbes 6 protsenti sõeluuringul osalenutest, vähieelsed muutused leitakse neist umbes pooltel, pahaloomulist kasvajat ehk pära- või jämesoolevähki ainult umbes 4-5 protsendil. Koloskoopia on väga tänuväärne uuring, sest see näitab meile täpselt ära, kas jämesooles leidub polüüpe, millest võib areneda vähk. Sama protseduuri käigus saab üldjuhul need polüübid ka kohe eemaldada, mis tähendab, et jämesoole pahaloomulist kasvajat patsiendil ei arenegi,” julgustas Zimmerer.
Tervisekassa sõeluuringute teenusejuhi Maria Suurna sõnul töötatakse pidevalt selle nimel, et pakkuda sõeluuringus osalemise võimalust järjest rohkematele inimestele ning muuta uuring mugavamalt kättesaadavamaks. “Esimest korda saavad soolevähi sõeluuringus osaleda sel aastal ka 58-aastased mehed ja naised, varasemalt algas soolevähi sõeluuringu vanus 60. eluaastast. Teise uuendusena on lisandunud võimalus saata peitvereproov laborisse mitte ainult posti teel, vaid ka pakiautomaadi kaudu, mis on paljudele kodulähedasem ja kiirem,” ütles Suurna, tuletades meelde, et inimene ise saatmiskulude pärast muretsema ei pea, sest need on eelnevalt tasutud.
Soolevähi tasuta sõeluuringule kutsutakse 58–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant. Sõeluuringu kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või Tervisekassa klienditoelt, kirjutades info [at] tervisekassa.ee ning helistades 669 6630. Vaata ka: https://soeluuring.ee/soolevahk/