Mis on ravimiskeem ja kellele on see mõeldud?

Ravimiskeem on digitaalne teenus, mis pakub nii arstidele kui ka patsientidele terviklikku ja ajakohast ülevaadet inimese ravimitest. Ravimiskeemi kõige suurem kasu on see, et nii patsiendile, tema lähedastele kui ka tervishoiutöötajatele on kõikide inimese tarvitatavate ravimite info kättesaadav ühest kohast. Muu hulgas aitab ravimiskeem inimestel ja tema lähedastel paremini mõista ravimite tarvitamist ning nendega kaasnevaid riske, tõstes ohutust ravimite tarbimisel.

Teadagi kirjutavad tervishoiutöötajad inimestele retsepte. Seni on probleeme valmistanud retseptide tühistamine, mis võib kokkuvõttes tekitada segadust ravimite väljaostmisel – apteeker ei pruugi mõista, millist ravimit patsient enam võtma ei peaks ja milline on see, mida inimene päriselt vajab. Arstile pole seni olnud üheselt nähtav ka ravimite väljakirjutamise ja -ostmise ajalugu, seega on ülevaate saamine patsiendi tarvitatavatest ravimitest keerukas.

Nende probleemide lahendamiseks koondab ravimiskeem kogu ravimite korralduse ühe katuse ehk teenuse alla. See tähendab, et ravimiskeemi teenuses on olemas info patsiendile välja kirjutatud retseptiravimite kohta, olenemata sellest, kas retsepti väljastas perearst, eriarst või hambaarst. Selline lahendus toetab arsti nii uute ravimite määramisel kui ka inimesele tervikliku ravimiskeemi koostamisel. Seda just seetõttu, et ravimiskeem annab ajakohase ja täpse ülevaate patsiendi kõikidest kasutatavatest ravimitest, tulevikus ka käsimüügiravimitest ja toidulisanditest. Ajapikku lisandub ravimiskeemi veel info haiglas manustatavate ravimite, eri- ja bioloogiliste ravimite ning ka vähiraviks kasutatavate ravimite kohta. Väga oluline on, et liiguksime retseptide maailmast ravimite maailma, sest patsient võtab ikkagi ravimeid ja retsept pakub pelgalt õigust neid ravimeid osta.

Aga meil juba on digiretsept?

Tõsi, juba pea 15 aastat on Eestis kasutusel olnud digiretsept, mille arst oma patsiendile arvutis välja kirjutab ja mille alusel on inimesel võimalik retseptiravimit apteegist osta. Selle teadmisega oleme ju harjunud,  milleks ikkagi on vaja lisaks ravimiskeemi?

Võtame näiteks olukorra, kus sama toimeaine või ravimi jaoks on inimesele eri aegadel kirjutatud mitu retsepti. Inimestele on võimalik retsepte kirjutada ka väga pikaks ajaks, maksimaalselt 540 päevaks, ning üsna tavaline on see, et selle aja jooksul muudab arst ravimi annustamisskeemi ehk ravimi võtmise korraldust. Kahjuks see korraldus (ehk näiteks olukord, kus patsient peab ühe tableti asemel võtma kaks tabletti korraga) juba väljakirjutatud retseptidele ei jõua, vaid jääb inimese haigusloo kirjeldusse. See tähendab, et inimese ravimitega seonduv oluline info ei pruugi ravimi väljaostmisel ja tarvitamisel olla päevakohane.

Teine olukord puudutab annulleerimata ehk tühistamata retsepte – arst küll ütleb inimesele, et seda ravimit ta enam võtma ei pea, aga võib juhtuda, et retsept jääb retseptikeskusesse alles. See tähendab, et patsiendile kirjutatakse välja uus ravim uue retseptiga, kuid probleem tekib apteegis, kus apteeker ei saa täpselt aru, milliseid ravimeid peab patsient välja ostma. Raskem juhus on see, kui ka inimene ise ei mäleta, millist ravimit ta vajab või ostab talle ravimid välja teine inimene, kellel samuti selline info puudub.

Ravimiohutuse seisukohalt on see kriitiline, sest patsient võib korraga välja osta kõik ravimid, millele on retsept, ja võtta neid kogemata koos – ka neid ravimeid, mida ta enam tegelikult võtma ei peaks. Esiteks ongi siin otsene terviserisk patsiendile ning ühtlasi suureneb ka tema kulu ravimitele. Teisalt, kui patsient saab aru, et ta tegelikult ei pea neid ravimeid võtma, tekib tal rohkem ravimite jäätmeid kui peaks.

Aga mis see siis ikkagi tähendab?

Eestis on palju inimesi, kes võtavad iga päev viite või enamat eri ravimit. Väga tähtis on vaadata seda ravimikomplekti tervikuna ja mõista seda kui ravimiskeemi, mis annab ka patsiendile endale kindlustunde ravimite võtmisel. Seda eriti olukorras, kui patsiendile lisatakse uusi ravimeid, nende annustamise tingimusi muudetakse või tühistatakse vanu. Samuti on tähtis see, et kinnitatud ravimiskeem ja muudatused oleksid kättesaadavad ka kõigile teistele tervishoiutöötajatele.

Eelkõige vastutab inimesele kirjutatud ravimite eest arst, kuid arusaadavalt ei suuda teatud juhtudel arstid hinnata mõne teise eriala kolleegi määratud spetsiifilisi ravimeid ning veenduda selles, et uued ravimid sobituvad inimese olemasolevate ravimitega. Nagu ütleb ravimiseadus, siis ravimi väljakirjutanud arst, hambaarst, õde või ämmaemand vastutab ravimi väljakirjutamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest. Selleks, et mitte eksida ja kirjutada inimesele sobivaid ravimeid, peab arst täpselt teadma, milliseid ravimeid inimene juba võtab.

Millal inimene oma ravimiskeemi näeb?

Ravimiskeemi teenuse arendus on praegu veel käimas ja jõuab kasutajateni kahes etapis. Esmalt luuakse ravimiskeemi põhifunktsionaalsus ja see jõuab tervishoiutöötajateni 2025. aasta esimeses pooles. Ka inimesteni jõuab ravimiskeem järgmise aasta jooksul, mil tekib terviseportaali alamlehele „Retseptid ja meditsiiniseadmed“ ravimiskeemi vaade ehk inimesel on võimalik tutvuda enda võetavate ravimitega. Retsepti väljakirjutamise õigusega tervishoiutöötajatel on siis võimalik lisada inimese ravimiskeemi uusi retseptiravimeid, neid kustutada, muuta ravimi annustamisskeemi ja vaadata ravimiskeemi ajalugu. Samuti on võimalik suunata ravimi kinnitamine teisele tervishoiutöötajale, kes tegeleb konkreetse patsiendiga. 

Teise etapi tulemusena saab ravimiskeemi lisada käsimüügiravimeid ja ka neid ravimeid või toidulisandeid, mille kohta on patsient ise arstile või pereõele märku andnud.