Insuldiprojekti elluviimist nõustav juhrühm kogunes esmakordselt

Eelmisel aastal alustas haigekassa insuldi juhtprojekti eesmärgiga parandada inimese insuldijärgset elukvaliteeti läbi patsiendi vaatest tervikliku raviteekonna arendamise.

Juhtprojekt koosneb kolmest omavahel seotud osast: ravikorralduslikud arendusprojektid, insuldipatsiendi tervisetulemite mõõtmine ja raviteekonnapõhine tasustamine. Juhtprojekti viiakse ellu koostöös nelja haiglaga, kes valiti välja arendusprojektide konkursiga. Nendeks on Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla.

Juhtprojekt on laiaulatuslik ja puudutab nii tervishoiusüsteemi erinevaid tasandeid kui ka sotsiaalsüsteemi. Osapoolte kaasamiseks, kogemuste vahetamiseks ja tulemuste laiema kasutuselevõtu soodustamiseks moodustas haigekassa nõuandva rolliga juhtrühma. 30. aprillil toimus juhtrühma esimene koosolek, kus haigekassa tutvustas insuldi juhtprojekti, projektimeeskonnad tutvustasid arendusprojekte ja arutati projekti edukuse mõõdikute üle.

Haiglate projektijuhid andsid ülevaate oma arendusprojekti eesmärkidest, katsetatavatest lahendustest ja soovitud tulemustest. Samuti räägiti, mida projekti elluviimise esimeste kuudega on ära tehtud. Arendusprojektid on ette valmistanud ja neid viivad haigald ellu koostöös raviteekonna teiste osapooltega. Projektide taha on koondunud ligi 50 koostööpartnerit. Haigekassa toetab arendusprojekte 1 073 800 euroga.

Olulise teemana arutati juhtrühmas edukuse mõõdikuid, millega hinnata, kas juhtprojekt täitis eesmärki – kas inimeste insuldijärgne raviteekond muutus terviklikumaks ja kas selle tulemusel tõusis ka  insuldijärgne elukvaliteet. Samuti on oluline hinnata, kas arendusprojektide raames testitud lahendused, tervisetulemite mõõtmine ja uuel meetodil tasustamine olid teostatavad ning kas nende jätkamine ja laiendamine pärast juhtprojekti lõppu on otstarbekas.

Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats tõi välja, et inimese insuldijärgset elukvaliteeti võiks hinnata, küsides patsiendilt endalt, kuidas ta enda tervist ja heaolu hindab ning kas ta on pärast insulti saanud oma tavapäraste tegevustega jätkata, nt varasemale tööle naasta. „Raviteekonna terviklikkust saame hinnata küsides inimeselt oma raviteekonna kogemuse kohta - kas see, mis pidi inimesega tervise- ja sotsiaalsüsteemis juhtuma, ka tegelikkuses juhtus. Näiteks, kas inimene koges, et ta talle anti haiglas tema haiguse ja edasise raviplaani kohta infot ja kas see oli talle arusaadav või kas ta teab, kellega tuleb ühendust võtta kui haigusega seoses mure või küsimus tekib,“ lisas Sats.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso kommenteeris, et osades arendusprojektides kajastuv patsientide intervjueerimine peaks olema igapäevase töö rutiiniks -  edasiste tegevuste planeerimiseks ja eesmärkide püstitamiseks on vaja aru saada, mis on inimese jaoks oluline. Samuti rõhutas Peetso tervisetulemite mõõtmise vajalikkust, sest tema sõnul saame parandada seda, mida mõõdame.

Lääne-Tallinna Keskhaigla finantsjuht Siim Kallast tõi välja, et ükski mõõdik üksikisiku tasemel ei kirjelda juhtprojekti tulemust, tuleb vaadata suuremat hulka inimesi ja mõõdikuid komplektis koos.

Kui arendusprojektide elluviimine algas juba selle aasta algusest, siis tervisetulemite mõõtmise ja raviteekonnapõhise tasustamisega alustatakse 1. juulist. Tervistulemite nagu näiteks inimese funktsionaalse võimekuse ja elukvaliteedi mõõtmine on oluline, kuna iga tervishoiusüsteemis ülim eesmärk peaks olema inimeste tervisetulemite parandamine, kuid samas kui me seda ei mõõda, on seda ka rakse parandada.

Raviteekonnapõhise tasustamise puhul kehtestab haigekassa paketihinna kogu raviteekonnale, mis juhtprojektis on defineeritud kuni üks aasta haigestumisest. Selline terviklikum lähenemine tasustamisele peaks võimaldama terviklikumat lähenemist ka ravile, seejuures motiveerides konkreetse patsiendi vajadustest lähtuvalt raviteekonna koordineerimist, teenuste integratsiooni ja asutuste vahelist koostööd.

Arendusprojektid kestavad 2021 aasta lõpuni,  uutmoodi tasustamine ja tervisetulemite mõõtmine 2022. aasta keskpaigani. Juhtprojekti tulemuste hindamine ja selle põhjal edasist puudutavate otsuste tegemine jäävad 2022. aasta teise poolde.