Hambaravihüvitis on patsiendi heaks

Eilses Eesti Päevalehes kirjutab hambaarstide liidu asepresident Mare Saag, et hambaravihüvitise süsteem lõhub arsti ja patsiendi usaldussuhet ning riigi kehtestatud hinnakiri riigistab ettevõtted. 

Väide, et inimesed käivad hambaarsti juures aina vähem, ei vasta tõele. 2018. aasta elanikkonna küsitluse andmetel on kasvanud nende inimeste arv, kes külastavad hambaarsti vähemalt kord aastas või sagedamini. 2018. aastal külastas hambaarsti 62% (2016. aastal 42%, 2015. aastal 37% ) täiskasvanutest. Täiskasvanute hambaravihüvitis on kehtinud alates 2017. aasta juulikuust ja sellest alates on inimesed üha enam hambaarsti juurde jõudnud. Kui 2018. aastal kasutas täiskasvanute hambaravihüvitist 223 600 inimest, siis mullu kasutas hüvitist 40 000 inimest rohkem. Seega on vale väita, et täiskasvanute hambaravi visiitide arv on langenud. 

Teiseks on tõesti olemas riiklikud, haigekassa kehtestatud hinnad ja need kehtivad siis, kui inimene kasutab arsti juures hüvitist. Meie hinnakiri on valminud koostöös hambaarstide liidu ja suuremate referentsasutustega,  kus aluseks on võetud tegelikud kulud. Me oleme korduvalt öelnud, et haigekassa eesmärk ei ole kinni maksta kalleid asukohti või kasumit, vaid tasuda tegelike kulude eest õiglast hinda. Eelmisel aastal kulus hambaravihüvitiseks 13,4 miljonit eurot ja kuigi inimese kohta on seda 40 - 85 eurot aastas, moodustab tervikpilt päris suure summa.

Hüvitise eesmärk, arvestades meie riigi tervishoiurahastamise võimalusi, on suunata arsti juurde just madalama sissetulekuga inimesed. Hüvitise kasutus on selgelt näidanud ka toetuse vajalikkust.  Vähenenud on nende inimeste osakaal, kes on majanduslikel põhjustel jätnud hambaarsti juures käimata (2018. aastal 32%, 2016. aastal 45%, 2015. aastal 46%).

Kui vaadata hambaravi turgu, siis meie riik ei ole tegelikult kitsi- 2018. aastal tuli ligikaudu 40% hambaravi turu kogukäibest (ca 50 miljonit) haigekassalt ehk meie kõigi rahakotist. Milline sektor saab veel öelda, et riik panustab sinna nii suure osa käibest ning käive on ka igal aastal kindel?

Haigekassa poolt rahastatavatele teenustele kehtivad hinnakirjad kogu tervishoius ja hambaravi pole siin mingi erand. Miks on riigi hinnakiri vajalik? Riigistamisest on asi kaugel, sest hinnakirja vaatame koos hambaarstidega üle ning uuendame seda vastavalt vajadusele. Tõde on see, et inimene ei oska hambaravi hinda ise küsida ega määrata ja sageli tuleb hambaravi eest inimesel maksta üsna kopsakat hinda, mille suurus selgub pahatihti alles maksmisel. Haigekassa raha on meie kõigi raha ja meie eesmärk peab olema raviteenuste õiglane hind patsiendi kaitseks. Kui hambaarst soovib väga kallist tehnikat, kulukat asukohta, siis on see tema vaba valik. Aga riik ei peaks seda kinni maksma, vaid arvesse võtma keskmised kulud ning tagama selle, et vahendid, mille eest makstakse oleks kvaliteetsed. Samuti kulub „riigihindade“ sisse arsti keskmine palk. Teame, et materjalid ja töö on täna Eestis kvaliteetsed, sest hambaarstide pädevuses ei kahtle keegi,  meil on väga head hambaarstid.

Tõsi, hambaravi on kallis, kuid kallidust saab ennetada kui kanname suutervise eest hoolt juba noores eas. Meie kõige olulisem sihtgrupp täna on lapsed, kelle hambaravi on peaaegu kogu ulatuses tasuta ning seetõttu võiks igal aastal jõuda täiskasvanuellu tervete hammastega põlvkond. Seda pole kahjuks juhtunud. Kõige olulisem roll tervisekäitumise kujundamisel on perekonnal. Siis alles koolil ja lasteaial ning seejärel hambaarstidel. Kahjuks, nagu ka Mare Saag kirjutab, jõuavad lapsed arstile katkiste hammastega. Miks? Sest meie perede terviseteadlikkus ja oskus tervise eest hoolitseda on madal. Viidatud uuringust tuli välja tõsiasi, et peres pole hambaharjugi või kasutatakse ühte terve pere peale. Hambahari ei pea olema elektriline ega kallis, ka kõige lihtsam kahe eurone hambahari teeb oma töö ära, aga ainult siis, kui seda iga päev kaks korda kasutatakse.

Haigekassa on ligi kümme aastat rahastanud enam kui  miljoni euro eest laste hammaste tervise projekti, mis tänaseks kannab nime Suukool. See on projekt, mis on hambaarstide liidu eestvedada ja hambahaiguste ennetustegevuste laiapõhjalise juurutamisega tegeleme me koostöös. Suukooli abil jõutakse lapseootel naisest kuni haridusasutusteni. Ennetustööd ei ehitata päevaga üles. Iga aasta ühe rohkem panustades jõuame ehk ükskord ka selleni, kus lapse esimene kokkupuude arstiga ei ole valutav hammas. 

Lapse suu on pere peegel, seega palun, lapsevanemad, viige oma lapsed kord aastas hambaarsti juurde ja peske lapsega koos hambaid. Eeskuju on nakkav ning vaid nii suudame üles kasvatada tervete hammastega lapsi, kes täiskasvanuks saades kallist hambaravi ei vaja, sest neil on õiged suuhügieenivõtted ja harjumused.

Jääb arusaamatuks, miks hambaarstid tulevad pea iga kvartal välja teemaga, et riik üritab neid riigistada või arstid lahkuvad haigekassa lepingutest. Need väited pole jätkuvalt tõesed, hüvitist pakuvad täna enam kui pooled hambaraviasutused üle Eesti. Näeme siin taga ainult koalitsioonileppe punkti, mis vabastaks arstid meie hinnakirjast ja annaks vaba võimaluse kujundada hindu nii nagu nad ise soovivad. Haigekassa ei saa sellega aga jätkuvalt nõus olla, sest inimene jääb siin kaitsetusse olukorda. Kui hinnad tõusevad, ei ole vahet, kui palju riik hambaravisse panustab, hinnatõusuga me võidu joosta ei jõua. Riigi hinnakiri ei kaitse kedagi peale inimese, kes hambaravihüvitise kasutamisel saab sellest 40-85 eurot võitu aastas. Me peame vajalikuks tulevikus hüvitist tõsta ja vähendada inimeste omaosalust, mis tagaks hambaravi senisest parema kättesaadavuse. Nii ongi sotsiaalministeerium teinud valitsusele ettepaneku hüvitise piirmäära edaspidi veelgi tõsta ning omaosalusmäära vähendada.

Ära ei tohi unustada, et lisaks tervisevaldkonnale on hambaravi puhul tegemist ärivaldkonnaga ja siinkohal oleme ehk  liiga kauaks kinni jäänud hambaravihüvitise korralduse küsimustesse. Keskendume parem koostöös ennetustegevustele, et lõpuks läheks üks koolitäis lapsi suvevaheajale tervete hammastega.