Haigekassa täiendas eelmisel aastal võimalusi vähiraviks ja selle ennetuseks

Alates eelmise aasta algusest on inimestele kättesaadavad teenused, millega laiendati vähiravi võimalusi erinevate diagnooside kui ka ennetustegevuste puhul. Muuhulgas hakati kõikidele vähi sõeluuringutele kutsuma ka ravikindlustamata isikuid. Pahaloomuliste kasvajate ravi eest tasus haigekassa 2021. aastal kokku 155 miljonit eurot. 

Seedetrakti healoomuliste ja varajases faasis pahaloomuliste kasvajate eemaldamiseks lisandus 2021. aastal teenus, mille abil eemaldatakse kasvaja kasutades opereerimise asemel tehnilist vahendit, mis võimaldab ravida raskesti ligipääsetavaid kohti, sealhulgas seedimisteid. „Varajases faasis kasvaja, mis ei ole läbinud organi limaskesta, eemaldatakse ühe terve tükina. See on vähem sekkuv, sest patsiendi opereerimise asemel eemaldatakse kasvaja sondi abil,“ rääkis haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna peaspetsialist Tanel Kaju. 

Laiendati ka täppiskiiritusravi teenuseid, mille abil kiiritatakse elundis olevat kasvajakollet, säästes kasvaja ümber olevaid terveid kudesid. „Muudatus võimaldab täppiskiiritusravi kasutada juhtudel, kus kasvaja siirded on levinud mitmesse erinevasse elundisse, mis kõik on täppiskiiritusraviga sihitavad. Mida täpsemini on võimalik siirdeid kiiritada, seda suurem saab olla kiiritusravi doos kasvajas ja seda lühem on patsiendi jaoks raviaeg,“ ütles Kaju. Kui 2020. aastal sai täppiskiiritusravi 75 inimest, siis 2021. aastal said tänu muudatusele täiendavalt abi juba 121 patsienti, mille eest tasus haigekassa kokku 2,3 miljonit eurot.  

Ühe diagnoosivõimalusena lisandus uut tüüpi uuring, tänu millele on võimalik senisest paremini diagnoosida eesnäärmevähki – haiguse avastamine ja ravimine võimalikult varajases staadiumis vähendab terviseriske olulisel määral. Teenust kasutas 2021. aastal ühtekokku 571 inimest ning haigekassa tasus selle eest ligemale 1,3 miljonit eurot. 

Patsiendid, kellel ei ole kasvaja asukoha või leviku tõttu kirurgiline ravi võimalik, saavad alates eelmisest aastast ravi teatud neuroendokriinkasvajate korral. Tegemist on pahaloomuliste kasvajatega, mis võivad esineda elundites ja kudedes üle kogu keha ning mille ravi rahastas haigekassa 11 korral kogusummas 679 000 eurot. „Vaatamata sellele, et tegemist on suhteliselt haruldaselt esineva kasvajaga ning kalli ravimeetodiga, on raviviiside lisamine patsientide vaates hädavajalik ja põhjendatud, sest uuringute kohaselt on antud ravimeetod suhteliselt pikaajaliste tulemustega ning patsiendi jaoks hästi talutav,“ rääkis Kaju. 

Üheks uueks lisandunud teenuseks oli ka kodune palliatiivne hapnikravi, mis on vajalik kodusel ravil, kuid raskes üldseisundis vähihaigetele, kellel on õhupuudus ning hingeldamine. Kodust hapnikravi kasutas eelmisel aastal kokku 253 patsienti ning haigekassa rahastas teenust pea 200 000 euro eest. „Haigusega kaasnevad tervisemured muudavad inimese elukvaliteeti raskelt. Kuigi vähki see ei ravi, pakub lisahapnik patsiendile leevendust,“ lisas Kaju. 

Lisaks eelpool mainitud ravimitele ja vähiraviteenustele on väga oluline roll ka vähi ennetamisel ja selle varajasel avastamisel, sest varakult avastatud vähk on ravitav. Selleks kutsutakse inimesi rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringutele. Alates 2021. aastast hakati kõikidele vähipaikmete sõeluuringutele kutsuma ka ravikindlustamata inimesi. 

Riiklikud sõeluuringud täidavad eesmärki, kui uuringutes osaleb üle 70% sihtrühmast. „Eestis on sõeluuringutel osalemise protsent paraku Euroopa keskmisest oluliselt väiksem – kui saate kutse sõeluuringule, siis palun minge. Enamikel juhtudel ei tekita vähkkasvajad tervisehädasid ning seetõttu on sõeluuring väga oluline osa oma tervise regulaarsel kontrollimisel ja seeläbi hoidmisel,“ rääkis haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.