Eesti Haigekassa ja Maailmapanga konverents
Eesti Haigekassa ning Maailmapank korraldasid koostöös konverentsi 25.-26. oktoobril Tallinnas, Space X keskuses. Konverentsil tutvustati esimest korda raportit “Payment Systems Review”, kus anti ülevaade strateegilise ostmise arendamisest Eestis. Samuti antakse esmakordselt ülevaade Maailmapanga, Harvardi ülikooli teaduri ning Eesti perearstidega koostöös läbi viidud pilootprojekti tulemustest.
Vaata ürituse galeriid siit.
Loe aruandeid:
Kõikide ettekannete videod.
Tutvu ettekannetega:
- Maailmapanga ettekanded:
- Maailma Terviseorganisatsiooni ettekanne:
- Euroopa Komisjoni ettekanne
- Haigekassa ettekanded:
- Sotsiaalministeeriumi ettekanne:
- Eesti Perearstide Seltsi ettekanded
Maailmapanga ja Eesti Haigekassa koostööst
“Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis” on Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöö teine etapp. 2015. aastal valmis projekti esimese etapi raport, mis hindas ravi integreerimist Eestis. Raportit tutvustati Tallinnas ning sellega saab tutvuda siin.
Seejärel sõlmiti koostöölepe, et jätkata analüüsi haiguste ennetamise uurimiseks ning töötada välja lahendused, kuidas arendada Eesti tervishoiusüsteemi ning ravikindlustust. Tänaseks on valminud analüüs strateegilise ostmise arendamisest Eestis ning ülevaade ravi juhtimise pilootprojektist.
Konverentsil esitletakse esmakordselt mõlema raporti tulemusi.
Eesti ravi juhtimise pilootprojekt
Eesti Haigekassa sõlmis 2015.aastal koostöölepingu Maailmapangaga, et jätkata koostööd haiguste ennetamise ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tõhustamise ja tervishoiusüsteemi arendamise eesmärgil.
Uuringu II etapi üheks eesmärgiks on töötada välja mudel, mille abil võimaldada perearstidel tuvastada oma nimistus patsiente, kelle puhul ennetavate, nõustavate ja jälgivate tegevuste elluviimine tooks enim kasu nende tervisele ja elukvaliteedile, toetades ühtlasi ravikindlustuse vahendite optimaalset kasutust.
Tänaseks on Maailmapank koostöös haigekassa ja projektis osalevate perearstidega töötanud välja tõenduspõhise riskipatsientide mudeli ning alustas 15. veebruarist 2017.a. mudeli piloteerimist. Kokku osales projektis 11 perearsti Eesti erinevatest piirkondadest. Pilootprojekti lõppes septembris 2017.
“Towards Integrated Healthcare” konverents:
Kersti Veidrik - Eraarst Kersti Veidrik
Ruth Kalda- Ülikooli Perearstikeskus
Helve Kansi - Perearst Helve Kansi
Katrin Martinson - Linnamõisa Perearstikeskus
Marje Oona - Ülikooli Perearstikeskus
Kerli Jaagosild - Kuressaare Perearstikeskus
Anne Kaldoja - Perearst Anne Kaldoja
Katrin Kurg - Järveotsa Perearstikeskus
Anne Ager - Eraarst Kersti Veidrik
Kairi Ööpik - Eraarst Kersti Veidrik
Sandra Soosaar - Ülikooli Perearstikeskus
Tiina Tamberg - Helve Kansi
Terje Rannala - Perearst Helve Kansi
Ave Aberman - Linnamõisa Perearstikeskus
Natalja Ivanova - Järveotsa Perearstikeskus
Laura Keidong - Kuressaare Perearstikeskus
Natalja Vabarna - Perearst Anne Kaldoja
Evelyn Joost - Laagri Perearst
Irina Võshegorodtseva – Peremed
Spetsiaalselt Eesti perearstidele suunatud tõenduspõhise riskipatsientide mudeli väljatöötamisel kasutati rahvusvahelisi uuringuid ja rahvusvahelist kogemust, sidudes selle Eesti uuringute ja kogemusega. Mudeli eesmärgiks on luua esmatasandi tervishoiutöötajatele (perearst ja pereõde) töövahend, mille abil paremini identifitseerida ja juhtida krooniliste haigete raviprotsessi, tehes seda integreeritult eriarstiabi ja sotsiaalsüsteemiga.
Pilootprojekti ettevalmistamise esimeses etapis (jaanuar-veebruar 2017) töötati perearstide jaoks välja patsiendi jälgimise veebikeskkond. Perearsti jaoks loodi oluline andmestik, mis koosnes riskipatsientide tervisenäitajatest ja anamneesist, samuti ka viitest patsiendi sotsiaal- majanduslikule taustale. See asis veebikeskkonnas, kus perearst ja pereõde saavad ülevaate oma nimistus olevate n.ö riskipatsientide tervisenäitajatest ja püstitatud ravieesmärkidest, lähtuvalt planeeritud tegevustest ning monitoorivad raviplaani täitmist.
Mis on ravi juhtimine?
Ravi juhtimine on vahend parendamaks keerukate, kõrgenenud ravivajadustega patsientide ravi koordineerimist nii erinevate tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi tasandite kui erinevate tervishoiu– ja sotsiaalteenuste pakkujate vahel. Ravi juhtimine hõlmab suunavaid ja ennetavaid tegevusi sellele väikesele osale patsientidest, kellel on kõrge terviseseisundi halvenemise risk või risk tervishoiuteenuste suurenevaks kasutamiseks. Sellisteks tegevusteks võivad olla näiteks patsiendi jälgimine peale haiglaravi; eriarstile suunamiste ja uuringute tulemuste jälgimine; perearstide kvaliteedisüsteemis kirjeldatud eesmärkide täitmine; ravimite sobivuse kontroll ja tarvitamise tagamine; ning patsientide jälgimine kavandatud visiitide vahelisel ajal. Ravi juhtimise eesmärk on tegeleda keerukate patsientide vajadustega selleks, et parandada nende tervisenäitajaid ning vähendada nende vajadust tervishoiuteenuste kasutamiseks.
Miks on ravi juhtimine vajalik?
Kogu maailmas moodustavad esmatasandi patsientidest vaid väikese osa need, kel on keeruline sotsiaalmajanduslik taust, samas kui madala sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste haiguskoormus ning kulud tervishoiule moodustavad ebaproportsionaalselt suure osa. Paljudel neist patsientidest on korraga mitu kroonilist haigust ning nad seisavad silmitsi oluliste sotsiaalmajanduslike probleemidega ja/või neil on samaaegselt ka tervisekäitumisest tingitud kaasuvad haigused. Nad võtavad tõenäoliselt palju erinevaid ravimeid, käivad mitme erineva eriarsti juures ja/või neil on olulised funktsionaalsed piirangud. Sellised omadused võivad esmatasandi arstiabi pakkujatele muuta patsiendi ravi koordineerimise keeruliseks, kuid selle tegemata jätmine võib põhjustada tõsiseid probleeme, sealhulgas tarbetut tervise halvenemist, uuringute dubleerimist, raviks määratud ravimite omavahelisi konflikte ja samuti ravivigu. Ravi juhtimise programmidel on suur potentsiaal ravi koordineerimise ja patsiendi ravitulemuste parendamisel ja neid programme kasutatakse paljude erinevate riikide tervishoiusüsteemides järjest rohkem.
Pilootprojekti tulemusi tutvustati konverentsi esimesel päeval, 25. oktoobril.
Strateegiline ostmine
Koostöös Maailmapangaga teeb haigekassa järgnevatel aastatel uuendusi kahes valdkonnas, nii rahastamise süsteemi hindamisel ja kui ka ooteaegade analüüsimisel, mis annab väärtuslikku teavet mitte ainult haigekassale, vaid ka üldiselt tervishoiupoliitika arendamise tarbeks.
Strateegilise ostmise hindamise aruanne annab hinnangu praegusele Eestis rakendatavale tervishoiu rahastamise süsteemile, muuhulga esitab võimalused ja soovitused süsteemi parandamiseks nii lühi-, keskpikas kui ka pikas perspektiivis. Peamine uurimiseesmärk oli välja selgitada võimalused, mis aitaksid tugevdada esmatasandi tervishoiuteenuste rahastamise süsteemi, et edendada selle kvaliteeti ja integreeritust, muuhulgas:
- hinnatakse põhjalikult praegust kvaliteedisüsteemi ja selle tugevdamise võimalusi;
- antakse ülevaade võimalikest lepingulistest ja rahastamise mudelitest grupipraksiste toimimiseks Eestis;
- episoodipõhine hinnastamine).
Eesti tervishoiusüsteemi rahastamine tugineb hästi toimivale süsteemile, kuid strateegilise ostmise parandamisel on oma roll ka efektiivsuse tõstmisel, muuhulgas esmatasandi tervishoiuteenuse kvaliteedi parendamisel, peamiste tervishoiuteenuste koordineerimisel ja teenuste osutamisel kõige sobivamas tervishoiuteenuse osutamise kohas.
Strateegilise ostmise arendamine muudab tervishoiuteenuste planeerimise ning osutamise terviklikumaks ning integreeritumaks.
Strateegilise ostmise aruannet tutvustati konverentsi teisel päeval, 26. oktoobril.