Igale tervisemurele on õige koht
Kui tervis ootamatult halveneb, on oluline teada, kust leida abi. Enamike tervisemurede korral aitab kodune ravi, apteeker või perearstikeskus. EMO ja kiirabi poole pöördu vaid erakorralise vältimatu abi saamiseks.
Siit leiad praktilised nõuanded oma tervise hoidmiseks ja koduseks raviks ning juhised, millal pöörduda apteekri, perearsti või erakorralise meditsiini poole.
VIDEOD
Kodune ravi ja apteek
Kergema tervisemure puhul piisab sageli kodusest ravist. Kui vajad nõu käsimüügist saadavate ravimite või abivahendite osas, pöördu julgelt apteekri poole.
Apteeker on meditsiinilise haridusega spetsialist, kes oskab anda asjatundlikku nõu ja leida sobiva lahenduse.
→ Koduste ravivõtete kohta saad rohkem infot tervisekassa.ee/kodune-ravi.
→ Kui kerged haigustunnused nädalaga ei kao või hoopis süvenevad, tuleks nõu pidada oma perearstikeskuses töötava õe või arstiga.
Millal pöörduda apteekri poole?
1. Kergemate haiguste ja väiksemate vigastuste korral
- Kergemad viirushaiguse nähud (nt nohu, köha, kurguvalu)
- Kerged valud (nt pea-, liigese- või lihasvalu)
- Allergia (nt aevastamine, vesised silmad)
- Nahaprobleemid (kuivus, lööve, kergem põletus)
- Kõhuprobleemid (kõht kinni või lahti, maovaevused)
- Silmade probleemid (punetus, ärritus, silmade liigne kuivus)
- Väike vigastus (nt kriimustus, marrastus, põrutus)
2. Abivahendite ja meditsiinitarvikute saamiseks
- Esmaabi- ja põetusvahendid (nt plaastrid, haavasidemed, desinfitseerimisvahendid)
- Seadmed ja tarvikud (nt vererõhuaparaadid, termomeetrid, inhalaatorid, süstlad)
- Kiirtestid (nt gripi ja COVID-19 kiirtestid, rasedus- ja ovulatsioonitestid jmt)
3. Apteekrid on veel abiks, kui…
- Vajad ravimeid ja infot ravimite kasutamise kohta (nt ohutuse, kõrval- ja koostoimete kohta, reisiks valmistumisel).
- Soovid nõu, kuidas oma tervist hoida
Perearsti nõuandetelefon 1220
Kui kahtled, kas ja kuhu tervisemurega pöörduda või vajad soovitusi koduseks raviks, helista 1220.
Perearsti nõuandetelefon on sinu ööpäevaringne abiline. Kogenud tervishoiutöötajad aitavad otsustada, kas mure vajab kiiret sekkumist või piisab kodusest ravist.
→ Nõuandetelefon teenindab eesti ja vene keeles 24 tundi ööpäevas.
→ Nõuandetelefon teenindab inglise keeles iga päev kell 9–17.
→ Nõuandetelefonile helistades kehtib alati kõneteenuse numbri tavatariif ja hind kujuneb vastavalt helistaja telefonioperaatori (Elisa, Tele2, Telia jt) hinnakirjale.
→ Isikustatud eestikeelset veebinõustamist osutatakse iga päev kell 8–22.
Millal tuleks helistada perearsti nõuandetelefonile 1220?
1. Sinu perearstikeskus ei ole kättesaadav
- Tervisemure tekib väljaspool perearsti tööaega (õhtul, nädalavahetusel, riigipühal).
- Vajad hädasti ravimiretsepti pikendamist.
- Soovid teavitada haiguslehe vajadusest.
2. Vajad professionaalset nõu ja hindamist
- Kahtled tervisemure tõsiduses ja vajad suuniseid, kas ja kuhu pöörduda.
- Vajad nõu kergemate terviseprobleemide (nt viirushaigused, väike trauma) koduseks raviks.
Perearstikeskus
Kui haigustunnused nädalaga ei kao või hoopis süvenevad, konsulteeri oma perearstikeskusega.
Sinu perearst ja -õde tunnevad sinu terviselugu kõige paremini ning on peamised nõuandjad enamike murede korral, mis ei vaja ülikiiret sekkumist ega ole eluohtlikud, aga mis ei ole kodustele ravivõtetele allunud.
→ Sinu esimeseks kontaktiks perearstikeskuses on sageli pereõde. Tema hindab sinu ravivajadust, nõustab ning pakub paljudele muredele ise kiire ja asjatundliku lahenduse.
→ Kui perearsti hinnangul on vaja sind edasi suunata eriarsti vastuvõtule, teeb perearst eriarstiga e-konsultatsiooni või väljastab digisaatekirja, mis on vajalik eriarsti aja broneerimiseks.
Milliste tervisemuredega tuleks pöörduda perearstikeskusesse?
1. Äge haigestumine ja ootamatu mure, mis ei ole eluohtlik
- Kergemate haigustunnuste pikemal kestusel (köha, nohu, palavik, allergia)
- Nahaprobleemid (nt ootamatu lööve, paise, haavandid, herpes)
- Keskmise tugevusega või pikalt kestnud valu (nt pea-, selja- või liigesevalu)
- Väiksem trauma või õnnetus (nt põrutus, venitus, väiksemad haavad)
2. Pikaajaliste ja krooniliste haiguste jälgimine ja ravi
- Krooniliste haiguste regulaarne jälgimine (nt diabeet, astma, kõrgvererõhktõbi)
- Ravimiretsepti pikendamine
- Püsivate sümptomite hindamine
3. Ennetus, protseduurid ja analüüsid
- Plaaniline tervisekontroll
- Vaktsineerimine (nii lastele kui täiskasvanutele)
- Laborianalüüsid (vere-, uriini- ja roojaanalüüsid) ja muud uuringud
- Lihtsamad protseduurid (nt õmbluste eemaldamine, haavade sidumine)
4. Tõendid ja nõustamine
- Töövõimetuslehe (haiguslehe) avamine ja sulgemine
- Tervisetõendite väljastamine (nt autojuhilubade, töö jaoks)
- Eluviisinõustamine (nt toitumine, liikumine, sõltuvustest loobumine)
5. Meeleoluhäired
- Depressioon (masendus, meeleheide, huvipuudus ümbritseva suhtes)
- Ärevus
- Unehäired
- Käitumis- ja sõltuvusprobleemid
EMO
Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) mine siis, kui kahtlustad, et sinu või su lähedase terviseseisund võib põhjustada surma või püsiva tervisekahjustuse.
Erakorraline meditsiin on mõeldud eluohtlike seisundite ja raskete traumade jaoks.
Millal tuleks pöörduda EMO-sse?
1. Potentsiaalselt eluohtlikud olukorrad ja hingamisraskused
- Hingeldus, õhupuudus või raske astmahoog
- Äge allergiline reaktsioon (eriti kui kaasneb hingamisraskus või paistetus)
- Mürgistus (nt kemikaali neelamine, ravimite üledoos, vingugaas). Esmase nõu saamiseks helista mürgistusinfoliinile 16662.
- Võõrkeha hingamisteedes, seedetraktis või mujal
- Kuni 48 tundi kestnud südamerütmihäired või enam kui 48 tundi kestnud südamerütmihäired, millega kaasneb õhupuudus ja valu rinnus
2. Tõsised traumad, vigastused ja verejooks
- Värske trauma (nt luumurrukahtlus, millele viitab tugev paistetus, jäseme kuju muutus või liikuvuse piiratus)
- Suuremad lahtised haavad, äge põletus või söövitus
- Äge ja raskesti peatatav verejooks
- Loomahammustus
3. Ägedad haigusseisundid ja tugev valu
- Tugev ja äkki tekkinud valu, mis ei allu ravimitele (nt tugev pea-, kõhu- või seljavalu)
- Kõrge palavik (üle 38,5 °C), mis ei allu ravimitele
- Tromboosikahtlus (nt ühe jala ootamatu paistetus, punetus ja valu)
- Äge nahapõletik, millega kaasneb valu ja palavik
- Uriinipeetus (võimetus urineerida)
4. Vaimse tervise kriisid
- Ägedad psüühikahäired (nt äge psühhoos, segasusseisund)
- Enesetapumõtted või -katse
112
Helista hädaabinumbrile 112 ja kutsu viivitamatult kiirabi, kui kellegi elu on ohus.
Millal tuleks kutsuda kiirabi?
1. Elutähtsate funktsioonide seiskumine või selle oht
- Teadvusekaotus, tugevad hingamishäired või hingamise seiskus
- Õhupuudus, hingamisraskused, kahvatus, väga kiire pulss
2. Südame ja vereringe ägedad häired
- Südame rütmihäired, millega kaasneb teadvusehäire või oluline üldseisundi halvenemine
- Tugev valu rinnus, mis ei allu ravimitele
- Järsku tekkinud tugev nõrkus
3. Närvisüsteemiga seotud ägedad seisundid
- Kõnehäire või halvatus, mis on tekkinud ootamatult
- Krambihoog, mis kestab minuteid ja abivajaja seisund ei taastu
- Tugev ja ravimitele allumatu valu peas, rinnus või kõhus
4. Traumad ja vigastused
- Vigastus või trauma, mille tagajärjel ei saa liigutada
- Tugev verejooks, mida ei ole suudetud peatada
- Äge põletus või söövitus
5. Mürgistused ja allergiad
- Äge mürgistusseisund, millega kaasneb teadvushäire või suur nõrkus, kahvatus, nägemishäired, krambid, südame rütmihäired
- Äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, keeleturse, neelamistakistus
- Võõrkeha hingamisteedes, seedetraktis või mujal
Parim viis haigusi ravida on neid ennetada
Tervis algab väikestest, kuid teadlikest igapäevastest valikutest.
Mida rohkem tead ennetusest, seda paremini saad kaitsta ennast ja oma lähedasi levinud tervisemurede eest. See on teadmine, mis annab sulle kontrolli ja meelerahu.
Kuidas tervist hoida ja haigusi ennetada?
- Toitumine: Söö iga päev puu- ja köögivilju, marju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid. Piira soola, suhkrut, punast liha, piimatooteid ja magusaid jooke.
- Liikumine: Liigu aktiivselt vähemalt 150 minutit nädalas ja tee lisaks vähemalt kaks korda nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi.
- Uni: Maga igal ööl 7–8 tundi, et anda kehale ja vaimule vajalikku puhkust.
- Eluviis: Hoidu tubakatoodetest, sh alternatiividest, ja pea nädalas vähemalt kolm alkoholivaba päeva.
- Vaimne tervis: Märka stressi, leia aega puhkuseks ja hoolitse oma vaimse heaolu eest.
- Ennetus: Reageeri alati sõeluuringu kutsele, sest varajane avastamine on parim ravi.
- Kaitse: Vaktsineeri enda ja lähedaste tervise kaitseks, et ennetada raskeid nakkushaigusi.