Eriarstiabi ostustrateegia
Tervisekassa olulisimaks ülesandeks on tagada kõigile Eesti ravikindlustatud inimestele sõltumata elukohast ja majanduslikust olukorrast kvaliteetse arstiabi ühtlane kättesaadavus. Ravikindlustussüsteemi usaldusväärsuse tagamiseks peavad tervishoiuteenused olema inimestele kättesaadavad, kvaliteetsed ja õigeaegsed.
Tervisekassa strateegiliseks eesmärgiks on kvaliteetsete ravikindlustushüvitiste kättesaadavuse tagamine, milleks Tervisekassa sõlmib haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglatega viieaastase tähtajaga uuendatud üldtingimustega ravi rahastamise lepingud (RRL). Täiendavaid lepingupartnereid valib Tervisekassa lähtudes seadusandluses sätestatud põhimõtetest ning rakendades lepingute sõlmimisel sarnaseid üldtingimusi kõigile partneritele. Suurim on valikupartnerite roll hambaravis ja õendusabis (sh koduõenduses).
Ravikindlustuseks ette nähtud vahendite mahu määrab iga-aastane Tervisekassale laekuv sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa.
Eriarstiabis ja õendusabis lähtub Tervisekassa ravi rahastamise lepingute sõlmimisel kvaliteetse ravi ühtlase kättesaadavuse põhimõtetest, mis tagavad erialade raviteenuste kvaliteetse kättesaadavuse kõikjal Eestis.
Tervisekassa poolt pakutava solidaarse ravikindlustuse põhiküsimus on strateegilise ostmise kontseptsiooni tugevdamine kõigis raviliikides, s.h eriarstiabis ja õendusabis. Strateegiline ostmine peab toetama enam patsiendikeskset, terviklikku ja ravi kvaliteedi hindamisel põhinevat ravikorraldust, patsiendi valikuvabadust ja ressursside tulemuslikku kasutamist ja toetama vajalikke investeeringuid iseseisvatel teenuseosutajatel põhinevas Eesti tervishoiusüsteemis. Olulise tähtsusega on seejuures parima rahvusvahelise praktika tundmine ja selle Eestis rakendamise võimaluste analüüs.
Tervisekassa partnerid tagavad kindlustatutele vajaliku abi
Tervisekassa tasub kindlustatute eest kvaliteetsete vajaminevate tervishoiuteenuste kättesaadavuse nii eri- ja hambaarstiabis kui ka iseseisvas statsionaarses õendusabis ja koduõenduses ravi rahastamise lepingutes sätestatud tingimustel. 2015. aastal algas uus lepinguperiood hambaravi valikupartneritel. HVA-haiglate raamlepingud kehtivad 2018 aasta lõpuni.
Eriarstiabi ravi rahastamise lepingud
Ravikindlustus lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Kindlustatute vajadustele vastavate teenuste kättesaadavus tagatakse ravi rahastamise lepinguid eesmärgipäraselt planeerides ja sõlmides. Lepingud planeeritakse strateegilise ostmise protsessis tuginedes eeskätt hinnatud tervishoiuteenuste nõudlusele ja ravi kättesaadavuse põhimõtetele.
Tervishoiuteenuste nõudluse hindamine ja ravi rahastamise lepingute planeerimine
Tervisekassa strateegiliseks eesmärgiks on ravikindlustushüvitiste võrdse kättesaadavuse tagamine kõigile ravikindlustatutele. Selle eesmärgi täitmiseks sisaldub Tervisekassa ravi rahastamise lepingute planeerimine inimeste ravivajaduse ehk tervishoiuteenuste nõudluse hindamist.
Sotsiaalmaksuna kogutav ravikindlustusraha on ravikindlustatute ühine vara, et haigestumise korral oleks kõigile kindlustatutele tagatud kaasaegse ravi kasutamisega seotud vajalik finantsiline tugi ootamatult tekkinud ning sageli üsna märkimisväärsete arstiabi kulutuste katmiseks. Tervisekassal on tulenevalt ravikindlustuse seadusest kohustus selle raha abil teha diagnostika ja ravi võrdselt kättesaadavaks kõigile ravikindlustatutele.
Selle eesmärgi täitmiseks hindab Tervisekassa iga-aastaselt kindlustatute ravivajadust ehk nõudlust eriarstiabi tervishoiuteenuste järele. Nõudluse hindamine viiakse läbi kõikidel erialadel ja ravitüüpides maakondlikul tasemel lähtudes kindlustatu elukohast. Hindamisel arvestatakse, kui suur on maakonnas elavate kindlustatute oodatav vajadus eriarstiabi tervishoiuteenuste osas järgmiseks aastaks. Nõudlust hinnatakse Eesti maakondade lõikes, arvestades sealset elanike arvu ning nende soolist ja ealist koosseisu jm olulisi faktoreid. Kuna võimalused on vajadusest väiksemad, piiratakse hinnatud nõudlust eelarveliste võimalustega. 2018. aastaks hinnatud tervishoiuteenuste nõudlus ja rahaliste võimalustega korrigeeritud nõudlus ehk rahastatav nõudlus asub siin.
Hinnatud ehk tegeliku nõudluse alusel planeeritakse rahastatav nõudlus ehk korrigeeritakse nõudlus vastavaks Tervisekassa eelarve võimalustele ja prioriteetidele. Rahastatav nõudlus on väga oluline sisend raviasutuste lepingupakkumuste planeerimisel, mille alusel koostame lepingud arvestades kindlustatu ravi vajadust erialati ja ravile liikumist erinevate raviasutuste osas. Analüüsitakse maakonnas konkreetsel eriarstiabi lepinguerialal nõudluse mahtu ja kas see on piisavalt suur, et tagada arstidele jt tervishoiuressurssidele maakonnas kohapeal piisavat koormust. See annab sisendi kaalumiseks, kas Tervisekassal on põhjendatud sõlmida leping konkreetse eriala teenuste ostmiseks maakonnas teenust osutava lepingupartneriga. Kõrgema taseme erialade raviteenuse osutamiseks sõlmib Tervisekassa lepingud kesk- ja regionaalhaiglatega ning vajadusel valikupartneritega, millega tagatakse vastava eriala teenuste pakkumine Eestis tervikuna. Kokkuvõttes määratletakse kohad, kust ühe või teise eriala teenuste ostmine on optimaalne, jätkusuutlik ja kvaliteetset tulemust tagav, arvestades sealjuures tervishoiupoliitilise raamistikuga.
Ühtlasi koostatakse tervishoiuteenuste (THT) 4 aasta prognoosi, mis on vajalik Eesti raviteenuste koguvajaduse hindamiseks, mis kajastaks erinevate tegurite rakendumisel mõju ressursside vajaduse muutusele ning läbi mille on võimalik arvestada nende mõju ravikindlustuse eelarvele ja THT kättesaadavusele.
Lisaks hinnatud ja rahastatavale nõudlusele ning geograafilise kättesaadavuse põhimõtetele võetakse ravi rahastamise lepingute mahtude planeerimisel arvesse teenuste ajalist kättesaadavust ehk ravijärjekordade andmeid, erialaseltside/meditsiinipersonali olemasolu raviasutuses ning ravikindlustuspaketti lisandunud uute tervishoiuteenuste infot (tervishoiuteenuste loetelu ja selle uuendamine).