Mõju-uuringud
Uute (digi)teenusmudelite mõju uurimine on valdkonnana veel välja kujunemas. Rahvusvaheliselt ei ole tervishoiutehnoloogiate uurimiseks ühtseid standardeid, mille alusel kõige paremini uue lahenduse mõju mõõta. Digilahendused on tooted, mis on pidevas muutumises ja sõltuvad väga palju lõppkasutajast. Näiteks on võimalik tarkvara pidevalt muuta nii kliinilise toimivuse kui ka huvirühmade sisendi alusel. Samuti saab pidevalt sekkumist kohandada vastavalt indiviidi vajadustele ja muutuvatele oludele. Digilahenduste paindlikkuse tõttu on aga väga raske mõõta nende kliinilist mõju ja efektiivsust.
Tervishoius on kuldstandard kliiniline randomiseeritud uuring, aga sellise uuringu ülesehitusega võib digilahendusi sisaldavatel teenusmudelitel olla oma eripärade tõttu keeruline oma väärtust näidata. Tervisekassa püsirahastuse saamiseks on oluline veenduda, et inimene saab parimat võimalikku ravi, arvestades ravi tõenduspõhisust, meditsiinilist efektiivsust ja kulutõhusust. Seniks, kuni ei ole konkreetseid kokkuleppeid ja häid näiteid digilahenduste uuringute läbiviimisest, siis juhindume ka digilahenduste uuringute puhul randomiseeritud kliinilise uuringu heast tavast.
Näidisprojektide mõju-uuringute disainimisel lähtuti Inglismaal välja töötatud ja kasutusel olevale NICE’i raamistikule. Konkursi kogemus näitas, et tegu on hea abimaterjaliga, et teha esimesi teostatavusuuringuid, aga püsirahastuse saamiseks ei piisa ainult ühest uuringust. Kindlama tõendusmaterjali saamiseks on vaja teha rohkem uuringuid.
Joonisel on välja toodud erinevad etapid. Tegu on juhisega, mitte lõpliku materjaliga. Kõik abimaterjalid leiad siit lehelt.
