Lähetatud töötaja

Eestist teise Euroopa riiki lähetatud töötajad

Lähetatud töötaja on Eesti tööandja poolt kindlustatud inimene, kes saadetakse pikaajalisse lähetusse (üle kuue kuu) teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi.  Samuti saab inimene taotleda S1 vormi Ühendkuningriiki elama asudes.

Eestist teise Euroopa riiki lähetatud töötajad peab tööandja eelnevalt  registreerima sotsiaalkindlustusametis. Sotsiaalkindlustusamet väljastab iga töötaja kohta tõendi A1 (kohaldatavat seadusandlust puudutav tõend). Töötaja pikaajaliste lähetuste korral, mis kestavad kauem kui kuus kuud, saab töötaja ise või tema tööandja taotleda Tervisekassast tõendi S1 – avalduse blanketid.

See tõend annab töötajale õiguse registreerida end lähetusriigi ravikindlustussüsteemi ja pärast tõendi registreerimist on lähetatud töötajal õigus saada lähetusriigis arstiabi samadel tingimustel sealsete kindlustatutega (arstiabi ulatus on laiem kui lihtsalt kohe vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel). Inimese kindlustajariik on sel juhul ikka lähetajariik – Eesti.

Näide: töötaja lähetatakse Eestist Prantsusmaale tööle – tema kindlustajariigiks jääb Eesti, kuna inimese tööandja on Eestis ja tema palgalt makstav sotsiaalmaks laekub Eestisse. Lähetatud töötajal on õigus saada raviteenust Prantsusmaal vastavalt sealsetele õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab Prantsusmaale Eesti.

Tõend S1 saadetakse avalduses näidatud aadressile. Alla kuue kuu kestva lähetuse puhul tõendit S1 ei väljastata. Sellisel juhul peaks lähetatu tellima Euroopa ravikindlustuskaardi, millega saab töökohariigis vajaminevat arstiabi nagu sealne kindlustatu (omaosalustasud tuleb endal maksta). Ka tõendi S1 omanikel tuleb enne lähetusse minekut taotleda Tervisekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kuhu ta ei ole tõendiga S1 tööle lähetatud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust.

Pereliikmed

Kui pikaajalises lähetuses viibiv töötaja võtab teise riiki kaasa enda ülalpeetavad pereliikmed siis on eespool nimetatud pereliikmetel õigus tõendile S1. Uue elukohariigi seadused määravad, keda loetakse pereliikmeks ning kellel on õigus hüvitistele. Teise riigi pädev asutus otsustab, kas ta registreerib pereliikmele väljastatud tõendi S1 või mitte. Tõendit S1 taotleb iga isik endale ja oma pereliikmele eraldi. Pärast tõendi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile samadel tingimustel sealsete kindlustatutega.

Kes maksab pikemaajalise lähetuse korral töövõimetushüvitist?

Lähetatud töötaja on küll teises riigis tööl, kuid tema maksud laekuvad endiselt Eestisse ja tema kindlustajariik on Eesti. Haigus- ja sünnitushüvitist maksab lähetatud töötajale Tervisekassa vastavalt ravikindlustuse seadusele.

Teistest Euroopa riikidest Eestisse lähetatud töötajad (tõend S1)

Eestisse pikemaks ajaks tööle lähetatud inimestel, kes elavad siin elamisõiguse alusel, on õigus saada Eestis igasugust arstiabi võrdselt Tervisekassas kindlustatutega juhul, kui neil on kaasas oma koduriigist väljastatud tõend S1.

Tõend S1 tuleb Tervisekassas registreerida. Selleks tuleb tõend tuua või saata postiga Tervisekassa klienditeenindusbüroosse. Tõendite juurde palume lisada täidetud avalduse " Avaldus teises EL-i liikmesriigis kindlustatud isiku ja/või tema pereliikmete registreerimiseks".

Pereliikmed

Eesti seadusandluse kohaselt loetakse pereliikmeks, kes saavad koos lähetatud töötajaga Eestis ravikindlustuse:

• alla 19-aastased lapsed;
• ühte alla 8-aastast või kolme alla 16-aastast last kasvatav mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaaslane;
• abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel on pensionieani vähem kui 5 aastat.

Kui tõend S1 on registreeritud ning ravikindlustus kehtiv, teavitatakse inimest sellest kirjalikult. Eestis arsti juures käies tuleb näidata isikut tõendavat dokumenti, millel on Eesti isikukood. Euroopa ravikindlustuskaardi väljastab inimesele tema kindlustajariik ja kaardi alusel saab ta vajaminevat arstiabi teises Euroopa riigis, kuhu ta ei ole tõendiga S1 tööle lähetatud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust.

Kes maksab pikemaajalise lähetuse korral töövõimetushüvitist?

Töövõimetushüvitist jääb maksma inimese koduriik ehk riik, mis on väljastanud tõendi S1.