Õendusabi hoolekandes

Tervisekassa eesmärk on parandada õendusteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti. Üldhooldekodudes õendusteenust rahastades viiakse ka muud tervishoiuteenused inimesele lähemale, sest seal töötava õe abil saab hooldekodu elanike tervisevajadusi süsteemselt jälgida ja koordineeritumalt tervisemuresid lahendada.

Üldhooldekodu elanikel on võimalus saada õendusteenust hooldekodus kohapeal. Õendusteenus üldhooldekodus on inimesele tasuta ehk selle eest tasub edaspidi Tervisekassa.

Õde hindab hooldekodu elaniku terviseseisundit, jälgides elutähtsaid näitajaid nagu näiteks kehatemperatuur, hingamissagedus, vererõhk ja veresuhkur. Õde teeb vajadusel uriini- ja vereanalüüsi ning muid vajalikke õendustoiminguid. Samuti aitab õde jälgida ja ellu viia arsti poolt patsiendile koostatud raviplaani ja ettenähtud raviprotseduure. Arsti loal võib õde iseseisvalt teha patsiendile näiteks valuravi, manustada ravimeid või eemaldada haavaõmbluseid.

Õde tegeleb ka nõustamise ja haiguste ennetamisega. Näiteks jälgib õde hooldekodu elanike meeleoluhäirete ja dementsuse tundemärke.

Õendusteenus hooldekodus on mõeldud inimesele, kellel on väike või mõõdukas tervisemure. See tähendab, et õde ei lahenda tõsiseid terviseprobleeme ega saa ravida raskelt haiget patsienti.

Hooldusteenuste, ravimite ja abivahendite kulud on jätkuvalt inimese või tema lähedase kanda.

Üldhooldekodudel on teenuse tagamiseks mitmeid võimalusi. Koduõendustegevusloaga üldhooldekodu saab tööle võtta õe ja osutada teenust ise või teha koostööd perearsti või mõne tervisekeskusega, kes osutab hooldekodus õeteenust. Samuti võib hooldekodu otsida koduõendusteenuse osutaja, kes pakub hooldekodus õendusteenust.

Selleks, et üldhooldekodud saaksid õendusteenust kohapeal pakkuda, peab tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja (üldhooldekodu või õde) esitama Tervisekassale taotluse ja sõlmima lepingu tervishoiuteenuse osutamiseks.        

Õendusteenuse pakkumine on üldhooldekodule võimalus, mitte kohustus. Kõik õendusteenust pakkuvad üldhooldekodud lisame 2020. aasta algsues Tervisekassa kaardirakendusele . Kaardilt tulev valida "Õendusabi" vaade ja sealt b teenuste filtrist tuleb valida „Õendusteenus hooldekodus“.

Hooldekodud peavad tagama oma elanikele tervishoiuteenuste kättesaadavuse. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele peab hooldekodu tagama hooldusplaani koostamise, kus tuleb hinnata ka tervishoiuteenuse vajadust.  

Hooldekodus pakutavat õendusteenust osutab Tervisekassa lepingupartner ehk tervishoiuteenuse osutaja, vastutades teenuse kvaliteedi ja lepingus sätestatud tingimustele vastavuse eest.

Kui hooldekodus elaval inimesel puudub võimekus iseseisvalt tervishoiuteenuse osutaja poole pöörduda on hooldekodu pidajal kohustus tagada vajalikud teenused, sh transport arsti juurde.

Hooldekodu peab tagama hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

Kui hooldusel olev inimene ei ole võimeline ostma isiklikke abivahendeid ise, on see kohustus perekonnal. Abivahendeid hüvitab Sotsiaalkindlustusamet (nt rulaator, lamatiste linad) ja meditsiiniseadmeid Tervisekassa (nt haavasidemed, põiekateetrid, ortoosid, glükomeetri testribad ja lantsetid jms).

Sotsiaalkindlustusameti soodustusega saab abivahendeid soetada, kui inimesele on väljastatud abivahendi tõend ja isikliku abivahendi kaart ehk IAK.  Selle kohta leiab rohkem infot SKA lehelt.

Tervisekassa hüvitab meditsiiniseadmeid, mis on kantud meditsiiniseadmete loetellu ning mille soodustingimustel soetamiseks on raviarst välja kirjutanud digitaalse meditsiiniseadme kaardi. Tervisekassa meditsiiniseadmete hüvitamise kohta leiab rohkem infot Tervisekassa kodulehelt.

Hooldusteenuste, ravimite ja abivahendite kulud on jätkuvalt inimese või tema ülalpidamisekohustusega lähedase kanda. Hooldekodu elaniku lähedastel tuleb end kurssi viia, kuidas on hooldekodus teenused korraldatud (hooldusteenused, tervishoiuteenused, nõustamine, teavitamine, transport jne).

Samuti tuleb lähedasel jälgida hooldekodu elaniku terviseseisundit ja heaolu ning tema tervisemuredest hooldustöötajat, õde või raviarsti teavitada.

Õde teeb hoolealuse lähedastega koostööd, neid vajadusel teavitades ja nõustades.

Kindlasti on erinevate õendusteenuste osutamisel kokkupuute punkte. Hooldekodus töötav õde tegeleb patsientidega, kellel vajadus tervishoiuteenuse järgi  on vähene või mõõdukas, võrreldes iseseisva statsionaarse õendusabi patsiendiga. Hooldekodus jälgib õde elanike tervist pidevalt. Koduõendusteenus on visiidipõhine ning pereõde teeb koduvisiidi vaid perearsti korraldusel ühekordselt (nt veenivere võtmiseks).

Sel ajal ei saa paralleelselt koduõendusteenust osutada.

Tervisekassa on ette näinud teenuse osutamisel miinimumi, st et teenust osutatakse tööpäevadel ning päevasel ajal. Muudel aegadel õendusteenuse osutamine hooldekodu ning õendusteenuse osutaja vahel on kokkuleppeline.

Tarkvara programme on erinevaid, iga õendusteenuse osutaja võib valida endale sobivaima.

Kõik sooritatavad õendustegevused ei kajastu pearahasiseste koodide all. Pearahasiseste koodide alla on koondatud olulisemad, indikatiivse sisuga tegevused, mis annavad Tervisekassale sisendi teenuse edasise arendamise osas.

Tervisekassa poolt rahastatav õendusteenus üldhooldekodudes on võimalus. Hooldekodu elanikele mõeldes on soovitatav rakendada õendusteenus üldhooldekodus niipea kui võimalik.

Kui hooldekodu ning õendusteenuse osutaja sõlmivad koostöö kokkuleppe ning pereõde ei osuta õendusteenust hooldekodus ajal, mil tal on tööaeg perearsti praksises, siis on võimalik selliselt teenust hooldekodule osutada. Samas, perearsti praksises täiskoormusega. Seega, perearsti praksises täiskoormusega töötav pereõde ei saa samal ajal osutada õendusteenust üldhooldekodus

Ei pea. Koduõendus teenuse osutajal on vajalik tegevusluba, kuid see ei ole seotud tegevuskohaga. 

Hooldekodu peab tagama hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ning teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

Kui Teil tekib kalendriaasta jooksul õigus erinevatele hambaravihüvitistele, saate Te hüvitist kõige suurema summa ulatuses. Näiteks täiskasvanud ravikindlustatud inimesel, kes on ühtlasi rase või alla üheaastase lapse ema, on õigus saada hüvitist 85 eurot ühes kalendriaastas.

Kõikidele hooldekodu elanikele tuleb teha hindamine hindamisinstrumendi abil. Õendusplaan tuleb koostada nendele elanikele, kellele hindamise tulemusena on vajalik tervishoiuteenuse osutamine.

Sagedus ei ole kindlalt piiritletud. Reeglina edastatakse lõpp-epikriis, kuid kui on tegemist pika juhuga, siis peab esitama vaheepikriise iga kolme kuu tagant.

Ei ole vajalik saatekiri. Vajalik on arsti ettekirjutus/korraldus/raviskeem.

Õde on registreeritud Terviseametis tervishoiutöötajate registris õena/ämmaemandana.

Õenduteenuse osutajale peab olema tagatud ruum dokumenteerimiseks ja vahendite hoiustamiseks.

1. Õde hooldekodus tuvastab surmafakti, vormistab IT-programmis „surmateatise“, mille edastab siis e-tervisesse (TIS-i). Teavitab (24 tunni jooksul) telefoni teel perearsti isiku surmast.
2. Perearst vormistab „surma põhjuse teatise“, mille edastab e-tervisesse (TIS-i).
3. Pärast surma põhjuse vormistamist (perearsti poolt), saab väljastada (hooldekodu poolt) TIS-st „surmatõendi“ lähedastele, et nad saaksid edasisi toiminguid teha.

      NB! Selle kohta on juhised TEHIK-u kodulehel.