Hambaravihüvitis
Hambaravihüvitise kord muutus alates 1. juulist 2017.
Kõigile vähemalt 19-aastastele ravikindlustatud inimestele kehtib alates 2017. aasta juulist mitterahaline hambaravihüvitis.
Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele Tervisekassa lepingupartnerite juures. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda täishinda. Lisaks on teenuseosutajal õigus patsiendilt küsida visiiditasu kuni 5 eurot (v.a rasedad).
Soodustuse summa arvestatakse raviarvelt maha kohe maksmise hetkel ning tagantjärele ei pea esitama ühtegi avaldust ega dokumenti.
See tähendab, et patsient ei pea hambaravi eest ise hüvitist taotlema ja Tervisekassale dokumente esitama. Hambaarst ja Tervisekassa arveldavad omavahel. Kui hambaarsti osutatud teenusele kehtib mitterahaline hüvitis ehk Tervisekassa soodustus, arvestatakse hüvitatav summa arvelt maha kohe maksmise hetkel. Tagantjärele ei pea inimene Tervisekassale ühtegi kviitungit ega dokumenti esitama.
Tasub teada, et mitterahalist hüvitist saab kasutada ainult nende hambaarstide juures, kel on Tervisekassaga sõlmitud leping. Lepingu sõlminud hambaarstide nimekirja saab vaadata siit.
Ravikindlustatud täiskasvanud saavad Tervisekassalt ühe aasta jooksul kuni 60 eurot hüvitist. Vanadus- ja töövõimetuspensionärid, üle 63-aastased, rasedad, alla üheaastase lapse emad ja suurenenud hambaravivajadusega inimesed saavad aasta jooksul kuni 105 euro eest hüvitist.
Suurenenud hambaravi vajadusega inimeste hambaravi teenused hüvitatakse aastas kuni 105 euro eest. Suurenenud hambaravivajaduse määrab arst. Selle vajaduse võivad olla põhjustanud teatud haigused või raviprotseduurid. Näiteks osade kasvajate kirurgiline ja kiiritusravi, näo koljuluude traumade ravi, elundite siirdamine, pea- või kaelapõletike haiglaravi.
Igale raviarvele, mis on alla 60 euro, kehtib 50% omaosalus ehk inimene maksab arvest poole ja teise poole maksab Tervisgekassa.
Näiteks kui inimese raviarve on 50 eurot, siis tema tasub 50% omaosalusena 25 eurot ja Tervisekassa hüvitab 25 eurot ehk ülejäänud 50% arve summast. Kuna aastas on hüvitise piirmäär 60 eurot, siis jääb sellel inimesel sel kalendriaastal veel kasutada 35 eurot.
Kui perearst või ämmaemand kinnitab ja jälgib rasedust, siis edastab ta Tervisekassasse selle kohta andmed. Hüvitise saamise alus on naistearsti või ämmaemanda poolt Tervisekassase esitatud ravidokument raseduse kohta. Kui rasedust jälgitakse erahaiglas või erakliinikus, kellel ei ole Tervisekassaga lepingut, tuleb eraldi rasedust tõendav dokument esitada Tervisekassasse. Kui Tervisekassa on tõendi kätte saanud ja süsteemis on raseduse kohta andmed olemas, siis näeb hambaarst arve koostamisel, et kliendile kehtib suurem soodustus.
Hambaarstile ei pea eraldi esitama dokumenti või avaldust pensionil olemise kohta. Tervisekassal on see info kindlustuse andmekogus olemas ning Tervisekassa ja hambaarst saavad seda kontrollida.
Jah,mitterahaline hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Kindlasti tasub hambaarsti käest küsida, kas need teenused, mida sulle pakutakse, kuuluvad Tervisekassa paketti või mitte.
Esmavajalikud hambaraviteenused on:
- hambaarsti esmane või korduv vastuvõtt
- diagnostika (sh röntgeniülesvõtted)
- ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine
- püsiva täidise paigaldamine
- hamba eemaldamine
- mädakolde avamine ja ravimine
- juureravi
- igemealuse hambakivi eemaldamine kirurgiliselt
- tuimestus
Tasub teada, et mitterahalist hüvitist saab kasutada ainult nende hambaarstide juures, kel on Tervisekassaga sõlmitud leping. Lepingu sõlminud hambaarstide nimekirja saab vaadata siit.
Ei, summat ei saa üle kanda järgmisesse aastasse. Julgustame kõiki vähemalt korra aastas hambaarsti külastama. 60 euro suurust hüvitist saab kasutada hammaste kontrolliks. Nii saad ennetada suuremaid hambaauke ja muid probleeme hammastega, mis võivad hiljem tekitada valu või vajada keerulisemat ning kallimat protseduuri.
Nende teenuste eest, mida Tervisekassa ei hüvita, tasub inimene ise. Kindlasti tuleb enne hambaravi alustamist küsida hambaarsti käest, millised valitud teenustest on Tervisekassa paketis ning milliste eest tuleb täies mahus tasuda.
Tasuta hambaravi saavad alla 19-aastased kindlustatud nendes raviasutustes, mis on Tervisekassa lepingupartnerid (lepingupartnerid on kirjas Tervisekassa kodulehel). Kui hambaarstil Tervisekassaga lepingut ei ole, peavad vanemad ise lapse hambaravi eest tasuma ning Tervisekassa neid arveid ei hüvita.
Hambaravi saab tasuta ühe aasta jooksul pärast inimese19-aastaseks saamist juhul, kui ravivajadus ilmnes viimase visiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati.
Proteesihüvitist makstakse kuni 260 eurot kolme aasta jooksul. Alates 1. jaanuarist 2018 ei pea enam proteesihüvitise saamiseks avaldust tagantjärele esitama, vaid soodustus arvestatakse hambaarsti juures maksmise hetkel.
Võite alati helistada Tervisekassa klienditelefonile 669 6630, saata küsimuse allkirjastatuna aadressile info [at] tervisekasse.ee (info[at]tervisekassa[dot]ee).
EL-i liikmesriigi kindlustatul, kellel on Eestis viibides Euroopa ravikindlustuskaart, on õigus saada tasuta vältimatut hambaravi nagu Eesti kodanikulgi. Vältimatut hambaravi osutatakse siis, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seda, kas tegemist on vältimatu hambaraviga, otsustab hambaarst. Vältimatu abi saamiseks tuleb EL-i liikmesriigi kodanikul pöörduda Tervisekassa lepingupartnerite poole, sest Tervisekassa maksab osutatud teenuse eest ainult oma lepingupartneritele.
Juhul, kui teises EL-i liikmesriigis kindlustatud inimene, kellel on Euroopa ravikindlustuskaart, tuleb Eestisse plaaniga oma hambaid ravida, maksab ta selle eest ise. Inimesel on hiljem võimalus oma koduriigi pädevas asutuses taotleda sellekohast hüvitist.
Kui teises liikmesriigis kindlustatud inimene tuleb Eestisse proteese tegema, siis maksab ta nende eest ise.