Ajutise töövõimetuse hüvitised

Töövabastuse perioodi kohta vormistab arst Sulle elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle Tervisekassa andmekogusse. Kui  arst töövõimetuslehe lõpetab, siis palun teavita sellest oma tööandjat!

Selleks, et Tervisekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab tööandja arsti poolt lõpetatud töövõimetuslehe andmed Tervisekassale esitama elektroonselt riigiportaalis www.eesti.ee. Pärast seda, kui tööandja on andmed Tervisekassale edastanud ja töövõimetuslehe andmed ei vaja täpsustamist, kantakse hüvitis Su arvelduskontole paari tööpäeva jooksul.

Infot oma töövõimetuslehtede kohta näed riigiportaalis www.eesti.ee teenuses “Minu töövõimetuslehed".

Haiguslehte hüvitatakse sellel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui

• 182 järjestikust kalendripäeva või
• 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi korral. 

Arst saab haiguslehte väljastada ka pikemaks ajaks. Sel juhul tõendab haigusleht töölt puudumist. Selle aja eest hüvitist ei maksta. 
 

FIE-le maksab Tervisekassa haigushüvitist alates üheksandast töövabastuse päevast. Kaheksa esimese töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta.

Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötajast tulenevatel olulistel põhjustel.

Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Kui töötaja puhkust ei katkesta, ei ole tal õigust töövõimetushüvitist saada.

Töövõimetusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning avatakse päevast, mil töötaja ei saa asuda tööülesandeid täitma.

Tagasiulatuvalt (ka algusega puhkepäeval või riigipühal) võib töövõimetuslehe avada, kui ravikindlustatud inimene haigestub või hoolduse või põetuse vajadus tekib nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal ja inimene teavitab sellest tervishoiutöötajat sidevahendite teel või vastuvõtule tulles vahetult järgneval tööpäeval ja kui kindlustatu haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi.

Ajutise töövõimetuse hüvitist arvutatakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Makstav hüvitis arvutatakse eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksu alusel, mille andmed saab Tervisekassa maksu- ja tolliametist.

Vastavalt ravikindlustuse seadusele (§55 lg 1) ei võeta töövõimetushüvitise arvestamisel arvesse doktoranditoetusi, vanemahüvitist ja teisi valla, linna või loomeliidu poolt makstavaid toetusi ning nendelt makstud sotsiaalmaksu.

Hüvitise summa saamiseks arvutatakse töötaja kalendripäeva keskmisest tulust hüvitise määr ning see korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kord sõltub töövõimetuslehe liigist ja põhjusest. Täpsemalt saab hüvitise määramise ja maksmise korrast lugeda hüvitiste lehelt.

Kui eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, lähtutakse hüvitise arvutamisel inimesega kokkulepitud töötasust ja alampalgast. Lisainfot selle kohta saab Tervisekassa kodulehelt.

Tervisekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud inimese tööandja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui paberil lisadokumendid on laekunud Tervisekassasse.

Tööandja peab maksma haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui arst on riigiportaalis eesti.ee nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe lõpetanud.

Jah, saab küll. Hüvitise saaja nime ja arvelduskonto andmeid on võimalik muuta:

• Riigiportaali eesti.ee teenuses „Arvelduskonto ja andmed Tervisekassas“;
• saates digiallkirjaga avalduse aadressile info [at] tervisekassa.ee (info[at]tervisekassa[dot]ee).

Töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning järglehed maksab Tervisekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe lõpeb.

Välisriigi arstilt saadud paberil tõend esita oma tööandjale, kes edastab selle koos vajalike lisadokumentidega Tervisekassasse. Kui vajad töövabastust pikemaks perioodiks kui välismaa arsti tõendil märgitud töövabastuse lõpu kuupäev, pöördu viie päeva jooksul pärast tõendil märgitud töövabastuse lõpu kuupäeva oma perearsti poole. Perearst saab Sulle väljastada järglehe pärast seda, kui välismaa arsti poolt väljastatud tõend on Tervisekassa poolt esmase haiguslehena Tervisekassa andmekogusse sisestatud.

Euroopa Liidu liikmesriigi kindlustusasutuselt Eestis ravi saanud inimesele haigushüvitise maksmiseks peab arst täitma  „Arstliku läbivaatuse vastuse“.

Arstil tuleb dokument välja printida, allkirjastada ning anda inimese kätte. Inimene pöördub antud dokumendiga oma tööandja või oma kindlustajariigi hüvitist maksva asutuse poole.

On ka lubatud, et inimene edastab vastava originaaldokumendi koos avaldusega („Avaldus töövõimetushüvitise taotlemiseks EL liikmesriigis“ lingil tervisekassa.ee/partnerile/avaldused-partnerile) Tervisekassale ning Tervisekassa edastab selle ise välisriigi kindlustusasutusele.

Töövaidluste lahendamiseks tuleb pöörduda Tööinspektsiooni poole. Samuti on võimalik pöörduda kohtu poole.

Tervisekassa hüvitab rasedale palgavahe võrreldes töötasuga enne kergemale tööle üleviimist. Vt täpsemalt lingilt.

Tervisekassa maksab hüvitist haiguslehe 2. päevast 70% esmase haiguslehe alguse eelsest töötasust. 

Kergema töö puhul hüvitab Tervisekassa palgavahe võrreldes töötasuga enne kergemale tööle üleviimist. 

Kui teised tööandjad kergemat tööd ei võimalda, vabastatakse rase tööst. Tervisekassa maksab siis hüvitist haiguslehe 2. päevast 70% esmase haiguslehe alguse eelsest tasust selle tööandja juures. 

Hüvitised liidetakse ja makstakse välja ühe summana.
 

Tervisekassa arvutab senise kuupalga alusel ühe kalendripäeva töötasu. 

Järgmiseks arvutatakse ühe kalendripäeva töötasu kohandatud töö palga alusel. 

Tervisekassa arvutab ühe päeva palgavahe ja korrutab selle haiguslehe päevade arvuga. 

Tervisekassa hüvitab palgavahe kuni 122 päeva ja kuni 50% haiguslehe eelsest töötasust. Ülejäänu peab tagama tööandja. 
 

Kohandatud töö puhul hüvitab Tervisekassa palgavahe võrreldes töötasuga enne kohandamist. 

Kui teine tööandja kohandatud tööd ei võimalda, on inimene seal haiguslehel edasi. Tervisekassa maksab hüvitist haiguslehe 2. päevast 70% endisest töötasust. 

Andmed esitab tööandja. 

Tervisekassa hüvitised liidetakse ja makstakse välja ühe summana. 
 

Ei või. Seaduses ei ole sellist võimalust ette nähtud.