Viirushaiguste müüdid ja tegelikkus: arst selgitab, kas küüslauk, mesi ja viinasokid aitavad või on tegemist müüdiga
Viiruste hooaeg on täies hoos, kuid samal ajal ringleb külmetushaiguste ümber mitmeid uskumusi. Igas peres on omad meetodid, kuidas haigestumise sümptomeid leevendada. Perearsti nõuandetelefoni 1220 arst-nõustaja dr Kadri Lauk murrab enamlevinud müüte viirushaigustest ning annab nõu, kuidas peaks haigestudes käituma.
Dr Lauki sõnul moodustavad perearsti nõuandetelefoni 1220 töös suure osa just sellised kõned, mis puudutavad hooajalisi viirushaigusi. “Sageli kuuleme inimeste arvamust, et palavik, nohu või köha on seotud külmetamisega. Tegelikkuses on siiski tegemist viirushaigusega, mis ilmneb sageli peiteperioodi järel ehk nakatumine on tegelikkuses toimunud varem. Peiteperioodis külmetamine lihtsalt soodustab haiguse sümptomite väljendumist,” selgitas arst ja lisas, et kui keegi väidab, et külmetushaigus on lihtsalt külmetus ja see ei nakka, ei pea see väide tegelikkuses paika, sest viirushaigused võivad nakata nii läbi õhu kui kontakti teel.
Arst-nõustaja hinnangul võib 1220 numbrile tehtud kõnede põhjal öelda, et inimeste teadlikkus esmase käitumise osas viirushaigusesse haigestudes on üsna hea. “Ravi alustatakse küll rahvameditsiinis tuntud võtetega, nagu ingver, mesi ja küüslauk, kuid siin peab arvesse võtma, et kui viirusesse nakatumine on juba toimunud, siis need võtted täielikult haigestumist kahjuks ära ei hoia, vaid aitavad veidi esmaseid sümptomeid leevendada. Kuigi ingver, küüslauk ja mesi võivad aidata immuunsüsteemi toetada ja vähendada viirustesse haigestumise riski, ei suuda nad paraku üksi kõiki haigusi ära hoida,” nentis dr Lauk.
Tema sõnul pakuvad enamasti viirushaigustesse nakatumisel abi apteekide käsimüügis olevad ravimid. “Siinkohal tahaksin rõhutada, et sümptomeid leevendavat ravi tuleks alustada kohe, kui enesetunne halveneb ja mitte oodata mitu päeva, et ehk läheb enesetunne ise paremaks. Kui tekib kahtlusi, mida oleks kõige parem apteegist antud olukorras osta, siis 1220 perearsti nõuandeliin ongi see koht, kust saab alati helistades ööpäevaringselt esmase ravi kohta nõu küsida,” soovitas arst.
Kombineeritud ravimite puhul tuleb nõu küsida apteekrilt
Dr Lauki kogemus on näidanud, et palaviku puhul on enamik inimesi kursis, millal vajab palavik alandamist ja milliseid ravimeid sel puhul kasutada, kuid vahel ei teata päris täpselt, kuidas kasutada kombineeritud ravimeid, näiteks Coldrexit ja Theraflud, mis on mõeldud palaviku alandamiseks ning ka palavikule lisanduvate teiste sümptomite, näiteks nohu ja köha leevendamiseks. “Nendel ravimitel on mitmeid erinevaid variante müügil, mõnel on koostises ka nina limaskesta turset vähendav toimeaine ja mõnel juhul ka röga vedeldav komponent. Seega tasub alati apteekri käest lisanõuannet küsida, millist ravimit valida, sest näiteks Coldrexil ja Theraflul on üldiselt ka palavikku alandav komponent sees,” tõi 1220 arst-nõustaja välja.
Ta nentis, et vahel on vanema põlvkonna seas ette tulnud ka küsimust, kas palaviku korral võiks abi olla, kui juua kuuma teed väikese koguse alkoholiga. Sellisest ravimeetodist tuleks arsti sõnul hoiduda, sest alkohol ei sobi ravimitega kokku ja võib kasu asemel kahju teha, kuna piirab ravimite toimimist.
“Viirushaiguste korral tuleks palaviku alandamist alustada ravimiga alates 38,5 kraadist. Seejuures on erandiks krooniliste südamehaigustega, kõrge vererõhuga, onkoloogiliste haigustega ja immuunsupressiivset ravi saavad patsiendid, kellel võiks palavikku hakata alandama alates 38 kraadist. Kõrge palaviku korral võib lisavõttena kasutada välist jahutamist, näiteks teha jahedat kompressi laubale või leige veega keha üle hõõruda. Viinasokke võib teha täiskasvanule juhul, kui jäsemed on soojad, lastel on eelistatud veega jahutamine,” tõi arst välja.
Jalavanni võib teha vaid kõrge palavikuta
Köha korral võib jalavanne teha tingimusel, et palavik ei ole üle 38, vastasel juhul soodustab jalavann palaviku tõusmist veel kõrgemale. “Sinepi lisamine jalavannile sobib pigem täiskasvanute ja suuremate laste puhul. Väikelastel mitte, kuna võib ärritada liigselt nende õrna nahka. Sinepiplaastrid sobivad kinnise köha korral lisaks rögalahtistavale ravimile, aga jällegi juhul, kui parasjagu ei ole palavik väga kõrge,” kirjeldas arst enamlevinud võtete kasutamist. Ta lisas, et palaviku puhul on väga oluline tarbida piisavalt vedelikku, näiteks teed, mahla, või vett, sest palavikuga tekib vedelikukadu ja seeläbi võib tekkida tugev nõrkus.
“Viirushaiguse keskmine kestvus on enamasti seitse päeva. Soovitaksingi vajadusel esmase ravi kohta nõu küsida perearsti nõuandeliinilt 1220 kohe esimeste sümptomite ilmnemisel, et läbi mõelda esmane koduse ravi plaan. Perearsti visiidile võiks pöörduda, kui täiskasvanul kestavad sümptomid kauem kui seitse päeva ja laste puhul, kui enesetunne ei ole alates haigestumisest 4–5 päeva möödudes paranenud või kui palavik küll möödub, aga 1–2 päeva jooksul tõuseb uuesti, sest korduv palavikutõus võib viidata tüsistuse tekkele,” lausus dr Lauk. Ta pani kõigile südamele, et kui viirushaigus on juba end väljendunud ja kaasneb ka palavik, siis tuleks jääda koju ja mitte minna tööle, kooli ega lasteaeda – organismil on vaja rahu ja puhkust, et haigusega toime tulla.