Suutervise uuring: hambaarsti juurde jõutakse liiga hilja

Kes meist ei tahaks kena naeratust ja terveid hambaid. Paraku näitab täiskasvanute kui ka laste suutervise uuring, et Eesti inimeste hammaste seisukord pole kiita. Miks on meie suurte ja väikeste inimeste suutervis nii kehv?

Täiskasvanute suutervise uuring näitab, et keskealistel (vanuses 35-44) on suus ligi poolte hammastega probleeme. Hambaid on varasemalt ravitud (nt täidistega), need on katki või puuduvad sootuks. Lausa kolmveerand uuringus osalenud inimestest vajavad hambaravi, sh proteese või nende asendamist.

Ka laste suutervise uuringu tulemused pole kiita. Näiteks 6-aastastest lastest enam kui pooltel olid kohest ravi vajavad hambaaugud. Veidi vanemate, 12-aastaste seas oli tervete hammastega lapsi vaid 32 protsenti.

Uuringu ühe eestvedaja dr Marjo Sinijärve sõnul näitasid tulemused selgelt, et inimesed jõuavad hambaarsti juurde reeglina liiga hilja ehk alles siis, kui probleemid suuõõnes on juba tekkinud. “Tulemused viitavad, et suutervise eest hoolitsemisel on puudujääke. Haiguste tekkes mängib suurt rolli kehv suuhügieen, ebatervislik elustiil, ebaregulaarne toitumine, aga ka asjaolu, et hambaarsti juures ei käida ennetavalt. Õigeaegse ravi puudumise tõttu kahjustab tekkinud kaaries püsivalt hambanärvi ja välja võib areneda hamba juurealune põletik. Sama juhtub ka igemetega kui hambapinda puhtaks ei pesta ja kujuneb välja krooniline igemepõletik. Krooniline haigus suuõõnes mõjutab aga tugevalt meie üldtervist,” tõdes arst.

Halb suuhügieen

Pole imestada, et inimeste hammaste seisukord on halb, kui hambaid ei pesta piisavalt. Kuigi üle 85 protsendi vastanutest peseb hambaid igapäevaselt, siis vaid ligi 65 protsenti inimestest järgib arstide soovitust hambaid harjata nii hommikuti kui ka õhtuti. Veidi üle poole vastanutest tunnistasid, et jätavad mõnikord väsimuse tõttu hambad üldse pesemata.

Laste suutervise uuringu tulemused on selles vallas veidi paremad- ligi kaks kolmandikku 3-, 6- ja 12-aastastest lastest peseb iseseisvalt või vanemate abiga oma hambaid kaks korda päevas.

Veerand küsitlusele vastanud keskealistest ei kasuta hambavahede puhastamiseks näiteks hambavaheharja või hambaniiti. Samas on hambavahede regulaarne puhastamine, eriti igemehaiguste esinemise korral, väga oluline.

Halvale suutervisele aitab kaasa ka kehv elustiil ja ebatervislikud toitumisharjumused, mis on otseselt seotud kaariese tekke riskiga.

“Kõik mida sisse sööd ja jood, leiab esimese peatuspaiga suus. Pideva näksimise tulemusena on suu kauem happeline ja seda  suurem on tõenäosus hambaaugu tekkeks. Lisaks põhjustavad ka karboniseeritud või suhkrut sisaldavad joogid hambakoe kahjustusi, seega janujoogiks olgu alati vesi,“ soovitas dr Sinijärv.

Ka suitsetamise ja suutervise vahel esinevad seosed. Uuring viitab, et üle poole regulaarselt suitsetavatest vastanutest peavad oma suutervist väga või küllaltki halvaks.

Uuringust joonistus välja, et vanuse kasvades halveneb ka suuhügieen. Üle 65-aastastest vaid veidi enam kui pooled pesevad oma hambaid kaks korda päevas. Sageli on see tingitud üldisest tervise halvenemisest või hambaproteeside kasutamisest, kuid ka proteesitud suuõõs vajab regulaarset puhastamist.

Vähene hambaarsti külastatavus

Hammaste ja suuõõne kontrolliks on arstide sõnul soovituslik pöörduda hambaarsti vastuvõtule üks kord aastas. Kui uuritud lastest käis hambaarsti juures üks kuni kaks korda aastas ligi 70 protsendi, siis täiskasvanutest jõudis kord aastas kontrollvisiidile ligi 30 protsenti vastanutest. Ligi veerand vastanutest pole viimase kahe aasta jooksul hambaarstil käinudki.

Miks inimesed vaatamata tuntavale ravivajadusele hambaarsti vastuvõtule ei pöördu? Uuringu kohaselt leidis ligi 40 protsenti vastanutest, et neil puudub hambaarsti külastamiseks vajadus. Teiste põhjustena toodi välja, et ravi on liiga kallis või pole piisavalt kättesaadav. Samuti on inimestel hirm hambaravi protseduuride ees.

Üle kolmandiku inimestest hindavad oma suutervist kehvemapoolseks ja ligi 40 protsenti uuritavatest on tundnud ka piinlikkust oma suuprobleemide tõttu. Andmeanalüüs näitab, et oma suutervist hindavad sageli halvaks just need, kes vähem hambaarsti külastavad.

Ligi 70 protsenti küsimustikule vastanutest leidsid, et nad võiksid vajada hambaravi. Kõige rohkem häbenetakse puuduvaid või katkiseid hambaid, hammaste värvi ja halba hingeõhku. Kusjuures kõik need probleemid on suuresti ennetatavad hea suuhügieeni ja hambaravi abil.

Hambaarsti vastuvõtule pöördutakse pigem konkreetse probleemi tekkimisel, mitte ennetavalt. „Näen oma töös, et kahjuks on suutervis raha puudumise või halbade harjumuste tõttu unarusse jäetud ja hambaarstile tullakse enamasti alles siis kui hammas valutab, suus on põletik või veelgi hullem, tekkinud on juba pöördumatud kahjustused,“ märkis dr Marjo Sinijärv.

Suutervise uuringu käigus kogutud enesehinnanguliste vastuste juures tuleks siiski arvesse võtta, et uuritavad võivad teatud küsimustele vastates (nt suuhügieeni harjumusi puudutav) ilustada tegelikku olukorda. Samas on küsitlus- ja läbivaatusandmete kokkulangevus uuritud valdkondades siiski hea ja andmed võimaldavad Eesti suutervise alast olukorda küllaltki täpselt iseloomustada.

Kehv suutervis = kehv tervis

Inimeste kesine suutervise eest hoolitsemine ja selle tagajärjed on hambaarstide hinnangul murettekitav. Kehv suuhooldus, vähene või vale hammaste harjamistehnika, magusate jookide tarbimine ja pidev näksimine toidukordade vahel on peamised probleemid.

„Inimesed ei mõista, et halb suutervis mõjutab otseselt nii lapse kui ka täiskasvanu tervist tervikuna. Kui hambas on auk ja suus on põletik, siis mikroobid pääsevad meie vereringesse ning võivad kahjustada otseselt meie südame-veresoonkonda, niisamuti võivad nad liikuda neelust allapoole ja põhjustada probleeme hingamis- ja seedeelundkonnas,“ selgitas dr Sinijärv. Hambaarsti sõnul on halb suutervis seotud mitmete krooniliste haiguste tekke või süvenemisega.

Hea suutervis algab heast eeskujust

Kui juba täiskasvanud inimeste hammaste olukord on halb, siis pole imestada, et ka Eesti laste suutervis jääb Euroopa keskmisele alla.

“Lapse katkiste hammaste taga on vanemate tegemata töö - lapse suu on pere peegel. Me saame halva suutervise mustri murda, kui peale kasvab põlvkond, kes oskab oma suutervise eest hoolt kanda juba varakult tänu vanemate heale eeskujule,” tõdes tervisekassa tervise edenduse spetsialist Ave Jüriöö. Tema sõnul pole inimesed harjunud tervisemuresid ennetama ja seetõttu ravitakse halva tervisekäitumise tagajärgi. „Suutervise parandamiseks on vaja muuta meie inimeste mõtteviisi ja tervisekäitumist,” lisas ta.

Nii Eesti Hambaarstide Liit kui ka Tervisekassa leiavad, et süsteemsemalt tuleb keskenduda suuhügieenialasele nõustamisele ja ennetustööle.

Hambaarstide liidu tervisejuht Meryli Lilleberg usub, et põlvkondade vahetumise, suutervise teadlikkuse suurendamise ja süsteemse ennetustööga jõutakse Eestis samm sammult ikka parema suuterviseni.

Tervisekassa on koostöös hambaarstide liiduga tegelenud aastaid suutervisealase ennetustööga, et kasvaks peale uus põlvkond tervete hammastega noori. Suukooli lehelt leitavad hammaste eest hoolitsemise reeglid on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Hambahaiguseid saab ennetada järgides väga lihtsaid reegleid. Oluline on käia kogu perega kord aastas hambaarsti juures kontrollis, et avastada võimalikud probleemid juba varakult. Hoiad tervena nii enda kui ka oma laste hambad kui pesete hambaid kaks korda päevas kaks minutit, joote janu korral vett, toitute tervislikult ja peate söögikordade vahel kolm tundi pausi. Nii lihtne see ongi!

Tervisekassa abil saavad ravikindlustatud inimesed kasutada erinevaid hambaravihüvitisi, sh on lastele tervisekassa lepingupartneri juures hambaravi sootuks tasuta. Täpsem info hambaravihüvitise kohta asub haigekassa kodulehel.