Paindlikud töötamisvõimalused suurendavad inimeste rahulolu

Haigekassa osaleb sel aastal kaugtöö tegijate konkursil ja seetõttu on paslik kirjutada, mida me haigekassas kaugtöö all mõtleme.

Kaugtööd aitab lahti mõtestada haigekassa personalijuht Krista Humal.

Tänapäeval ootavad paljud inimesed oma igapäevaelu korraldamiseks paindlikkust ka tööandjalt. Paljude meile tööle kandideerijate esimese kolme olulise ootuse seas on just tööaja- ja koha paindlikkus, mida me värbamisvestlustel (sõltuvalt muidugi töö iseloomust) ka pakume. Seda eelkõige selleks, et inimese töö- ja eraelu vajadused saaksid parimal moel ühildatud ning võiksid rahulikult ja parimal viisil koos eksisteerida. Julgen öelda, et paindlikkus ei ole tänasel päeval enam üksikute privileeg, töötajale vastutulek ega konkurentsieelis, vaid uus normaalsus ehk osa tavalisest ja sageli ootuspärasest töökultuurist.

Tõsi, kahjuks ei saa me kaugtööst rääkida veel kõikide rollide puhul, sest osad tegemised nõuavad veel laua taga viibimist. Meil haigekassas on selleks näiteks klienditeenindus.

Aga mis teeb siis töö paindlikuks? Paindlikeks töövormideks on nii tööaja paindlikkus, näiteks osalise ajaga töö, aga ka töötamine inimesele sobival kellaajal. Oluline on kohapaindlikkus ehk töötamine inimesele sobivas asukohas – kodukontoris, kohvikus, looduses, reisidel. Lisaks on olemas ka sisuline paindlikkus, mis lihtsalt öeldes tähendab pidevalt muutuvaid tööülesandeid ja võimalust oma töö sisu ise kujundada.

Kaugtööga kipub kaasa tulema rida küsimusi, esimene neist on tavaliselt see, et kuidas teada, kas inimene kontorist eemal olles ikka tööd teeb, mitte ei shoppa poes. Vastuseks on märksõna usaldus, see on kaugtöö peamine eeldus. Juht peab usaldama, et töötaja teeb oma töö ära ka siis, kui keegi teda pidevalt ei kontrolli. Võiks ju küsida, kuidas te usaldate sama töötajat kontoris? 

Samas pole kaugtöö ainult töötaja ja tema juhi vaheline kokkulepe. Minu soovitus on, et tiimis räägitakse see teema ühiselt läbi ja lepitakse kokku, kuidas kolleege kaugtööst teavitatakse – kas saadetakse e-kiri, kirjutatakse ühischati jne. Samuti võib ühiselt või juhiga kokku leppida, kui pikalt eemalt töötamisest ette teada antakse. Mõnedes meeskondades öeldakse seda mitu päeva ette, mõnedes teavitatakse vahetult enne.

Kui tiim sees ja juhiga on kokkulepped tehtud, peab ka töötaja aru saama, et kaugtöö on siiski tööpäev, mitte vaba päev kodu koristamiseks või aiatööde tegemiseks. Ehk usaldus ja vastutus peavad olema kahepoolsed.

Mina kasutan kodutööd siis, kui on vaja vaikust ja rahu ning suvisel hooajal töötan oma suvekodust või Tartu kontorist, sest siis kulutan vähem aega maanteel ning seetõttu olen õnnelikum ja rahulikum. Eelmises tööelus olen juhtinud Eestist üle maailma laiali asuvat tiimi. Inimesi oli meeskonnas alates Jaapanist lõpetades USA läänerannikuga. Loomulikult sai selline töö hästi toimida ainult tänu vastastikkusele usaldusele ning targal personalivalikul oli kindlasti oma roll. 

Aga miks ikkagi kaugtöö hea on? Mitmete uuringute tulemused on näidanud, et paindlikud töövormid ja kaugtöö rakendamine suurendab töötajate rahulolu. Töötajad panustavad rohkem ja on tervislikemate eluviisidega, sest näiteks kontorisse sõitmiseks kulunud aja võib hommikul pühendada hoopis spordile. Nii on inimesel võimalus aega planeerida ja oma tööaja üle ise otsustada ehk oma töö- ja eraelu paremini ühildada. Mitmed tööd võimaldavad töötada õhtuti, näiteks siis, kui lapsed juba magavad ja kodus on mõnus vaikus. 

Paindlikkus ei tohi jääda ka lihtsaks sõnakõlksuks, sest töötaja saab kiiresti aru kui seda soositakse ainult sõnades, kuid tegudes mitte ja see valmistab inimestele pettumuse. Mis omakorda võib ühel hetkel lõppeda töötaja lahkumisega.

Ja ühte asja tuleb veel arvestada - mitte kõik töötajad ei soovi paindlikku töökohta või -aega. Traditsiooniline üheksast viieni töötamine annab osadele inimesele neile väga hästi sobiva kindla päevarutiini.