Marko Tähnas – inimeste ja numbrite inimene

Tervisekassa ravimite ja tervishoiuteenuste rahastamise portfelli juht Marko Tähnas. Foto: erakogu
Tervisekassa ravimite ja tervishoiuteenuste rahastamise portfelli juht Marko Tähnas ütleb, et tema kaks suurt armastust on inimesed ja numbrid. Kui kolleegid Marko aasta tegija tiitliga pärgasid, pidasid nad silmas mõlemat: ta on tugev nii partnersuhetes kui ka arvude haldamises.
Markost kui soojast suhtlejast on kolleegid kirjutanud nii: „Oled mõistev ja empaatiline inimene, väärtustad igat kolleegi. Jõuad olla heaks partneriks nii väljaspool maja kui ka oma töökaaslastele.“
Ajakirjaniku jaoks saavad need sõnad sisu juba paar minutit enne kokkulepitud kohtumisaega Tervisekassa Tartu esinduses, kui taskus heliseb telefon. „Tere, Anu! Aa, näengi, et oled maja ees. Kui sisse astud, keera paremalt kohe trepist üles, siis ei eksi ära. Ma olen siin akna juures!“ Ja Marko lehvitab teise korruse fuajeeaknalt.
Selgelt ja sõbralikult
Suhtlemine käib Marko tööga kokku sestpeale, kui ta proviisori erialal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas. Alguses proovis ta kätt apteegis ja siis tegi kümmekond aastat müügitööd alul ühes, seejärel pikka aega teises, rahvusvahelise mõõtmega ravimifirmas. „Hästi palju suhtlust, Eesti tervishoiutöötajatest sain päris hea ülevaate,“ meenutab ta neid aegu.
Ravimifirmas saigi ta ühel ilusal päeval 2017. aastal kutse kandideerida tööle toonase Eesti Haigekassa partnersuhete valdkonda. Lahkumispeol öeldi Markole narrimisi, et „no mine siis sinna haigekassasse ja tee kindlaks, kas see kirjutatakse kokku või lahku“. Toona uues kohas tööle asudes eeldas ta, et jääb tööle kolmeks kuni viieks aastaks. Nüüd on seitse aastat läinud nagu lennates ja käimas kaheksas. Organisatsioon on selle ajaga väga palju arenenud ja koos sellega ka Marko ise. Temast on muuhulgas saanud Tervisekassale omamoodi esindusnägu, kes on võimeline selgitama riigiasutuse seisukohti arusaadavalt ja sõbralikult, täpsete arvude toel ja ka kuumema temperatuuriga olukorras rahulikuks jäädes. „Töö Tervisekassas on pidev õppimine,“ ütleb ta. „Seda tööd ei ole võimalik kusagil ette õppida. Sul võivad olla mingi valdkonna teadmised, kuid kõige rohkem õpid ikkagi kohapeal. Teiseks, siin ei ole võimalik igavust tunda. Kogu tervishoiu kohta kehtib ütlus, et paigal seismiseks tuleb hästi kiiresti joosta, sest kõik on muutumises.“
Ta ise leiab, et siinses töös on talle abiks ta kaks suurt armastust: inimesed ja numbrid.
Kogu tervishoiu kohta kehtib ütlus, et paigal seismiseks tuleb hästi kiiresti joosta, sest kõik on muutumises.
Arvudes orienteerub Marko väga hästi. Juba gümnaasiumipoisina olid tema lemmikud matemaatikatunnid ja selle aine suurepärane õpetaja Velsker. Ta on alati olnud kiire peastarvutaja ja, mis tänapäeval eriti üllatav, teab peast sadu telefoni- ja autonumbreid.
Eelkõige ikka neid, mida töös või eraelus vaja läheb. Küllap on matemaatika natuke ka geenides, sest Marko isa on samuti väga hea peastrehkendaja ja 11-aastane tütargi, kes on pisikesest peale isa ergutusel ülesandeid lahendanud, on matemaatikas viieline.
Tervisekassa partnersuhted, mis olid kuni käesoleva aastani Marko hallata, hõlmavad nii igapäevast suhtlemist kui ka head arvude tundmist. Tervisekassal on tuhatkond partnerit 1500 lepinguga. Või kui vaadata rahasummat, siis Tervisekassa 2,5 miljardi suuruses eelarves on tänavu ravirahastamise lepingutega kaetud peaaegu kaks miljardit.

Marko Tähnas on Tervisekassa 2023. aasta tegija. Foto: erakogu
Nagu tasakaalulaual
„Mulle meeldib mõelda, et Tervisekassa on nagu tasakaalulaud.“ Marko peab silmas seda Wii mängukonsooliga kaasa ostetavat lauda, millel tuleb kahe jalaga peal seista, hoides teleriekraanil käes näiteks taldrikut, kus liikuvad kuulid peavad veerema õigesse kohta.
Tervisekassas töötades on vaja heas tasakaalus hoida laua kahte poolt. Ühel poolel on patsiendid. Teisel on kõik need partnerid, kes ravivad, toodavad ravimeid-seadmeid, nõustavad. Ja keskel riik, kellel on maksumaksjalt saadud vahendid ja poliitiline tahe.
Sellisel laual tasakaalus püsimine nõuab samasugust püsivat pingutust nagu pallil istudes teleri vaatamine. Näiteks kui vajuda kaldu inimese poole, siis kannatab poliitiline huvi, sest riigil peab jätkuma raha ka teistele valdkondadele, samuti partnerite huvi. Kui tasakaal kaldub partnerite poolele, võivad kannatada riigi ja patsiendi huvid.
Mulle meeldib mõelda, et Tervisekassa on nagu tasakaalulaud.
Marko toob näite, kuidas käib see tasakaalupunkti otsimine tiimi igapäevases töös. „Kujutleme, et Tervisekassa eelarves on 95 ühikut raha, aga tegelik ravivajadus vastab 100 ühikule. Tekk on natuke väike. Meie partnersuhete meeskond püüab oma 1000 partneri ja 1500 lepinguga manageerida nii, et varbad saaksid ikkagi kaetud ja ka nina ei külmetaks. Suur osa meie tööst ongi suhtlemine, milles meie tiim on olnud hästi edukas. Meie seas on arste, kellest mõned on siin töötanud juba 20 ja enam aastat, nad teavad täpselt, kuidas on meie suhete ajalugu olnud ja kuhu oleme jõudnud.“
Ka aasta tegija tiitlit ei pea Marko mitte iseenda, vaid oma tiimi omaks.
Ravimid portfellis
Sellest aastast on Marko töövaldkond pisut muutunud, tema portfellis on nüüd ravimid ja tervishoiuteenuste hindamine. Ravimite lisandumine portfelli on tema enda jaoks loogiline – piltlikult öeldes on ta sünnist saati elanud ravimite keskel: proviisorid on peale ta enda ka tema ema ja abikaasa, isa on veterinaar.
Tervisekassa tänavuste struktuurimuutuste taga on lõplik üleminek efektiivsemale, teenusepõhisele juhtimisele, mille põhimõtteid Marko toetab. Siin on talle hästi olulised kolm asja. Esiteks see, kuidas hoida fookuses klienti, olgu selleks näiteks tootja, apteek, haigla, perearst, ja lähtuda just kliendi vajadustest. Teiseks vastutus – teenuse toimimise ja kliendi vajaduse katmise eest vastutab teenusejuht. Ja kolmandaks see, kuidas tagada teenuse pidev monitooring, et teenus oleks kliendile maksimaalselt kättesaadav.
„Kui kõik õigesti kokku mängida, siis moodustavad erinevad teenused organisatsioonis puu, millest tulenevad organisatsiooni strateegilised eesmärgid. Minu jaoks tekib väärtus seal,“ ütleb Marko. Näiteks loodab ta, et neil on võimalik kaardistada Eesti ravimituru tulevik ja omada ettekujutust, millega tulevad Eestis esindatud ravimitootjad Tervisekassa juurde aastatel 2026, 2027, 2028. Teadmine turust võimaldab kaardistada ka teenuseprotsessi ja samm-sammult seda järgida.
Ravimitootjate seas on originaal- ja geneeriliste ravimite tootjad. Toimeaine on sama, aga kui originaalravimitootjad arendavad ravimeid ja loovad uutele patsientidele nende haiguse vastu uusi võimalusi, siis geneerilised ravimitootjad võimaldavad teha loodud ravimi kättesaadavaks suuremale rahvahulgale, tuues hinda alla. Tervisekassal aga tekib tänu soodsamale hinnale võimalus osta juurde uuemaid, hiljem arendatud ravimeid, mis aitavad selliste haiguste vastu, mida siiani pole ravitud, või mida on mugavam võtta või mis on grammi võrra efektiivsemad. Nii et ka siin saab Tervisekassa toimida tasakaalulauana. „Ravimitootja ja Tervisekassa kui maksja vastandumist ma küll ei näe,“ ütleb Marko. „Samas tuleb meeles pidada, et tootja eesmärk on seejuures kasumit teenida.“
Marko klaas on alati pooltäis
Signe Borissov, Tervisekassa partnersuhtluse portfelli teenusejuht
Markole mõeldes turgatab esmalt pähe väljend „Mul on öelda kolm asja“. Seda väljendit kasutab Marko üsna sageli ja ma pole veendunud, et sellele järgneb alati just kolm teemat, kuid igal juhul on tal suurepärane oskus tähelepanu koondada, fookus kõige olulisemale tõmmata ning leida (vahel ka ulmelisi) lahendusi, kuidas edukalt edasi liikuda.
Tema klaas on alati pooltäis – ta näeb (taas vahel ulmelisi) võimalusi ka keerulistes olukordades. Ta on lootusrikas, julgustav ja inspireeriv.
Marko on suure südamega. Ja siin ei ole vahet, kas ma räägin tööalaselt, et meie ühine suund on alati Eesti inimese heaolu, või isiklikult, et ta väärtustab kolleege ja hoolib meist päriselt. Või sellest, et ka tööväliselt on tunda, kuivõrd armastav isa ja abikaasa ta on.
Ravikvaliteedi üle saab uhke olla
Üks teenustest, mis oli Marko eelmises portfellis ja tuleb kaasa ka uude, on ravikvaliteet. Ja kui küsida, mille üle ta oma töös kõige uhkem võib olla, nimetab ta just sedasama – Eesti ravikvaliteeti. „Kui me vaatame, kui palju Eesti riik protsendina SKT-st tervishoidu investeerib, siis see arv ei ole väga suur. Aga selle raha eest näitame väga head tulemust!“ selgitab ta. „Kui rääkida inimestega, kes on sattunud meie tervishoiusüsteemi ja oskavad seda võrrelda mõne teise, suurema riigiga, olgu see Prantsusmaa või Saksamaa, rääkimata USA-st, siis on siit saadud kogemus väga hea.“
Tema lemmiknäide tuleb ta enda perest: „Mu õde on abielus Norra kodanikuga. Mõned aastad tagasi kolisid nad Eestisse elama, aga juba enne seda, veel Norras elades, hakkas õemees käima arsti juures Eestis, tasulises arstiabis. Sest siin temaga suheldi, temaga tegeldi, seletati, räägiti. Kogemus, mida pakkus Eesti arstiabi, oli niivõrd palju parem, et ta oli valmis teisest riigist siia tulema.“
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) jagab ravikvaliteedi seitsmesse dimensiooni. Neist üks on süsteemi efektiivsus (ing k efficiency). See mõõdab, millise investeeritud ressursiga saadakse milline tulemus. Eesti investeerib tervishoidu Euroopa keskmisest veidi vähem, kuid tagab sinna juurde teistes dimensioonides häid tulemusi. Maailma keskmine tase on selline, et üksnes kvaliteedi seitset dimensiooni parandades oleks olemasoleva rahaga võimalik saada kuni 25% rohkem ravi.
Marko hinnangul oleme Eestis suutnud olemasoleva eelarveraha eest koju tuua maksimumi. Sellest süsteemist väga palju rohkem enam välja pigistada ei anna. „Eriti tänulik olen selle eest, et partnerid, kes raviteenust pakuvad, tulevad Tervisekassale vastu. Kui lepingus kokku lepitud töö maht on ära tehtud, siis ei panda ravitööd seisma, vaid ravitakse edasi,“ tunnustab ta. „See läheb küll vaid osaliselt tasustamisele, aga seda tehakse edasi. See näitab, et meie koostöö on hea ja kõik osapooled pingutavad parima tulemuse nimel.“
Hobi viis kiirabisse praktikale
Meie kohtumise päeval on Markol seljas pusa kirjaga „Kaitsetahe“ ja ta saabub otse Kaitseväe Akadeemias korraldatud nädalapikkuselt koolituselt. Ühtlasi on Marko aktiivne kaitseliitlane Kaitseliidu Tartu malevas, kus annab oma panuse samuti meditsiinivaldkonnas. „Kaitsevaldkond oli mulle ammu huvi pakkunud,“ räägib ta. „Kui üks diktaator otsustas oma vallutusretki intensiivistada ja alustada täiemahulist sõda Ukraina vastu, toetas ka pere minu plaani astuda Kaitseliitu ja pühendada osa ajast riigikaitsele.“
Tegevust Kaitseliidus kirjeldab ta kui hästi intensiivset hobi, mis avardab vaadet ka igapäevatööle. Näiteks otsustas ta läbi teha ka parameediku kursuse ja see omakorda viis teda eelmise aasta algupoolel praktikale kiirabisse. „Fantastiline kogemus oli seda süsteemi seestpoolt näha!“ kiidab ta. „Üks asi on teada, et valdkonna eelarve on 90 miljonit ja aastas vastatakse 300 000 kutsele, aga teine asi on töötada külg külje kõrval inimestega, kes teevadki neid 24-tunniseid valveid.“ Ta sai teada, mis tunne on reaalselt inimest elustada, mis tunne on, kui südamemassaaži ajal murduvad käe all patsiendi ribid, ja mis tunne on, kui monitoril taastub südame rütm …
Aga teadmisi koguneb ka paljust muust. Kuidas keldrit varjendiks kohandada, kui palju võiks koju varuda värsket vett ja sidemeid, kui palju kuivtoitu tarbib neljaliikmeline pere nädalaga. Kuidas metsas hakkama saada, kuidas 20 miinuskraadi juures lumehanges magada. „Pärissõjas ei ole roheliste ja valgete kitlitega inimesi,“ sõnab Marko kokkuvõtteks. „Kõik, kes oskavad inimest aidata, teevad seda, kui vaja. Parem on oma oskused värsked hoida.“
Vabadus ja vastutus
Marko elab oma perega Tartus ja üks asi, mille eest ta Tervisekassat tööandjana hindab, on siinne vabaduse ja vastutuse kultuur. Töötada saab igal pool, kus on korralik internetiühendus. „Meil on üle Eesti neli kontorit ja suvel on eriti populaarne Pärnu kontor,“ muigab ta ning lisab, et tema hinnangul on iga neljas Tervisekassa töötaja tartlane ja kontorid on eelkõige kohad, kuhu kogunetakse teistega koos töötamise võimalust nautima.
Aga vabadust töökohta valida saavad endale lubada vaid need, kes oskavad ise vastutust võtta. Kolleegid hindavad Marko võimet teha väsimatult tööd ja jõuda rohkem kui töötunnid lubavad. „Sa sead visiooni ja saavutad kõik oma eesmärgid,“ on mainitud tema kui aasta tegija kohta.
„Kui sul on vähegi huvi õppida ja teada saada, siis on sinu ees kogu maailm valla,“ vastab Marko ja tunnustab kogu Tervisekassa töökultuuri: „Arvan, et see kirg ühendab meid kõiki.“
Kolm killukest perest ja kodust
- Marko vanaisa August Tähnas oli tuntud maadlustreener, maadlusõpikute autor ja Tartu Ülikooli kehakultuuriõppejõud. Vanaisa oli ka Marko esimese maadlustreeneri treener. „Minu esimese noorteklassi medali üle oli vanaisa väga õnnelik,“ mäletab Marko. Ise tegeles ta maadlusega umbes kakskümmend aastat. Praegu on ta taasavastanud oma teise lapsepõlvelemmiku – hokitrenni – ning on üks Tervisekassa Tartu osakonna spordituumikust.
- Markol on kaks tütart: Johanna (11) ja Saara (4). Matemaatikahuvilist väikest baleriini Johanna Tähnast võib näha ka Vanemuise laval balletis „Pähklipureja“ ja ooperis „Turandot“. 2023. aastal, kui noorem tütar oli kolmene, otsustas Marko, et võiks teha lastega koos midagi meeldejäävat, ja korraldas perele kuuenädalase ümbermaailmareisi. Marsruut oli Tartust Austraaliasse, sealt Prantsuse Polüneesiasse, Hawaii saartele, Kanadasse ja sealt tagasi Tartusse. Marko rõõm reisist oli kahekordne, sest tema sai ka reisi planeerida kuni hotellide, tegevuste ja rendiautodeni välja.
- 2024. aastal pälvis Tähnaste koduaed Tartus presidendi Kauni Kodu konkursi võitja tiitli. Aia loomise au kuulub peamiselt Marko hobiaednikust abikaasale Janikale. Konkursile tahtis perenaise sõbranna nende aeda esitada juba kaks aastat varem, aga Janika lükkas pakkumise tagasi, et siin ei ole ju midagi näidata. Järgmisel aastal samuti. Kolmandal aastal mõtles perenaine, et häbi on ka, kui inimesed aina kutsuvad, kuid tema ütleb aina ei. Tähnaste koduaed asub 2451 ruutmeetril ligi saja-aastase majaga Tammelinna miljööalal. Janika on hariduselt proviisor, aias toimetab hobikorras ning auhinna saamine oli perele suur üllatus.
Anu Jõesaar, kaasautor