Kuidas liikuda ravijuhupõhiselt rahastamiselt edasi?

Tänane raviteenuste planeerimine ravijuhtudes aitab kõige paremini juhtida eriarstiabi tervishoiukulusid, samas peab ravikindlustuse strateegiline ostmine arenema senisest enam terviklikku raviprotsessi ja selle tulemust väärtustavaks, leiab Eesti Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Eesti Haigekassa missioon on tagada inimestele tervishoiuteenuste, soodusravimite jt hüvitiste kättesaadavus ja ravikindlustuse süsteemi jätkusuutlikkus. See tähendab, et iga päev tuleb teha keerulisi valikuid - nõudlus tervishoiuteenuste järele ületab võimalusi selle eest maksta nii Eestis kui mujal Euroopas, kuid ka Põhja-Ameerikas, Kanadas ning Austraalias.

Laias laastus on täna Eestis kasutusel kaks mudelit, kuidas inimestele vajalikke tervishoiuteenuseid ostetakse – perearste tasustatakse pearahapõhiselt (iga perearsti nimistusse kuuluva inimese eest saab perearst kindla tasu) ning eriarstiabi ostetakse ravijuhtudes. See tähendab, et haigekassa ostab haiglatelt erialati kindlaks määratud hulga ravijuhte kokku lepitud mahus. Mõlemad mudelid on rahvusvaheliselt laialdaselt kasutusel.

Samas ei ole ükski mudel täiuslik ning koos ühiskonna muutuvate vajadustega peab arenema edasi ka ravikindlustuse strateegiline ostmine. Piiratud rahaline ressurss, aina kasvavad ravivõimalused ja eakate ning krooniliste haigustega patsientide hulk sunnib mõtlema, kuidas senisest paremini korraldada patsiendi koordineeritud liikumine tervishoiusüsteemis. Oluline on, et inimene jõuaks õige arsti juurde õigel ajal ning et haiguste diagnoosimine ja ravi toimuks kõigi osapoolte koostöös eesmärgiga saavutada parim tulemus. Veel parem, kui haigused saavad õigel ajal tõhusate ja tõenduspõhiste meetoditega ennetatud. Ka selle soodustamisele tuleb oluliselt tähelepanu pöörata.

Teisalt tuleb rõhutada, et kuigi praegune eriarstiabi nn „tükipõhine“ ostmine on saanud kriitikat, sest selline mudel keskendub pigem ühele juhtumile kui raviliikide ülesele ja patsiendi raviprotsessi terviklikule käsitlusele, on ravijuhupõhine ostmine ka meie tugevuseks. Eesti tervishoiusüsteemi peetakse väga efektiivseks. Hästi toimiva ja tõhusa süsteemi eeldus on see, et me suudame jälgida ja prognoosida trende raviteenuste osutamisel ning kasutada seda teadmist teenuste vajaduse hindamisel ning haigekassa tellimuse planeerimisel. Detailne teenuste loetelu ning ravijuhul põhinev eriarstiabi teenuste ostmine võimaldab arvestada iga arstliku eriala omapära ning raviasutustega siduvalt kokku leppida patsientidele osutatavate teenuste mahud. Pikalt kasutusel olnud täpne analüüsi- ja planeerimismehhanism tagab läbipaistvuse ja loob head eeldused süsteemi edasi arendamiseks selliselt, et toetada senisest enam koostööd tervishoiusüsteemi osaliste vahel ning tuua teenuste tasustamisel senisest enam keskmesse kvaliteetne ravitulemus.

Palju olulist selle eesmärgi suunas liikumiseks on juba tehtud. Rahvusvahelised analüüsid näitavad, et tulemuslikumad on need tervishoiusüsteemid, kus on tugev perearstiabi. Sellistes riikides on paremad tulemused elanikkonna üldistes tervisenäitajates, samuti annavad neis riikides tervishoiusüsteemile ja teenuste kättesaadavusele teistest paremaid hinnanguid patsiendid. Seetõttu on esmatasandi arstiabi võimaluste suurendamine ja perearsti aina kasvava rolli toetamine olnud üheks oluliseks eesmärgiks.

Esmatasandi mudeli arendamine võimaldab meil tulevikus pakkuda nii kindlustatule kui perearstile suurema teenuste valiku, kiirema ligipääsu teenustele ning tervikuna koordineeritud ravi. Siin mängivad olulist rolli nii kvaliteedisüsteemi arendamine, ennetuse tulemuslikkuse tõstmine kui ka juhtumikorralduse välja töötamine.

Paindlikuma tervishoiuteenuste ostmise korraldusega on võimalik välja arendada süsteem, mis eelkõige ostab raviteenuseid tulemuse põhiselt. See tähendab, et patsiendi ravi moodustab terviku, kus tulemusi mõõdetakse patsiendi tervisetulemi põhiselt, mitte teenuse osutamise põhiselt. Liikudes edasi tulemuspõhisele ostmisele, saame üheks ühikuks võtta patsiendi terve raviteekonna. Näiteks infarktiga patsiendi ravi sisaldab nii õigeaegselt haiglasse jõudmist, ägeda haiguse ravi kui ka taastusravi ning südame tervise edasist jälgimist perearstisüsteemis.

Pikas perspektiivis saame esmatasandi ja eriarstiabi integreerimisel osutada kõigile patsientidele ning eriti kroonilistele haigetele terviklikumat ravi. Integreerimine annab perearstile ülevaate kõigist võimalustest tervishoiusüsteemis ning aitab oma patsiendile valida õigeaegselt ning koostöös, vajalikud teenused ka eriarstiabis, taastusravis, õendusabis. Perearsti rollist kujuneb välja tõeline ravi koordineerija, sest perearst kui inimese tervise parima tundjana on ka tõhus ennetaja. Ta teab perekonnas juba olnud haiguseid, oskab küsida ja märgata sümptomeid ning nõustada.

Me oleme koostöös Maailmapangaga aastast 2013. analüüsinud Eesti tervishoiusüsteemi ning ravikindlustust ja töötanud välja tegevusi, et neid eesmärke saavutada. Tänaseks oleme jõudnud strateegilise ostmise arendamise projekti teise etappi. Koostöös Eesti ekspertide ning rahvusvahelise toega arendame edasi teenuste ostmise mudeleid, analüüsime ooteaegade planeerimist, et ootaeg sõltuks senisest enam tervise olukorrast, ning viime läbi nn riskipatsientide (kroonilise haigusega patsiendid, kes vajavad nõustamist ja jälgimist) mudeli pilootprojekti. Nii liigume koos edasi terviklikuma tervishoiu poole, toetades nii arstide kui patsiendi rolli selles.

Samas tuleb rõhutada, et ravitulemuse kesksema süsteemi poole liikumine nõuab olulisi ettevalmistusi süsteemi kõigilt osapooltelt. Kõige olulisemaks eelduseks on loomulikult tõenduspõhine terviklik raviprotsess, mida toetab väga oluliselt kaasaegsete ravijuhendite ja –algoritmide järgmine. Väga oluline roll on tehnilistel ettevalmistustel, näiteks raviprotsessi elektroonilise dokumenteerimise ja vastavate rahvusvaheliste standardite ühetaolisel rakendamisel. Samuti ravitulemuste ja kvaliteediindikaatorite mõõtmisel ja tulemuste avaldamisel, patsiendi terviklike ravikulude pidevat jälgimisel ning selgete ja ühetaoliste ravijärjekordade pidamise põhimõtete rakendamisel.