Kaugelt töötav Katrin: „Kaugtöö annab võimaluse olla pere jaoks olemas.“

Kui teised kolleegid teevad haigekassas kaugtööd mõnel üksikul päeval kuus, siis Katrin Pudersellil on vastuoksa, tema on viimase pooleteise aasta jooksul kontoris käinud mõned üksikud korrad.

Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialistina töötava Katrini kaugtöö staaž on aga tegelikkuses pikem kui poolteist aastat. Kümmekond aastat tagasi jäi Katrin teist last ootama ning samal ajal oli tema toonases töökohas kiire aeg. „Digiretsept oli arendamis- ja katsetamisjärgus, palju oli veel parandada ning ümber teha. Seetõttu oli mul juba koju jäädes plaan hakata lapse kõrvalt tööle nii kiiresti kui võimalik. Sellest ajast alates jäingi sujuvalt kaugtööle,“ räägib Katrin.

Iseenda kubjas

Hiljem liikusid Katrini tööülesanded haigekassasse ning Katrin jätkaski kaugelt töötamist. 

Loomulikult eeldab selline tööviis erinevate elektrooniliste abivahendite kasutamist – Katrini jaoks on vajalikud eelkõige e-kiri, Skype, samuti telefon. Viimasel ajal on tema jaoks tähtis ka Teamsi töökeskkond. „Aga tegelikkuses ei erine minu töökoht ega töötamise viis mitte sellest, kuidas töötavad minu kolleegid kontoris. Mul on kodus näiteks omaette töölaud, see asub eraldatud pimedas nurgas. Just selleks, et miski töötamist ei häiriks. Enamasti töötangi arvutiga töölaua taga, kuid telefonikõnesid teen teinekord ka õues, kus näiteks kukk taustaks kireda suvatseb või linnud laulavad,“ kirjeldab Katrin oma argipäeva.

Kaugtöö plussideks peab Katrin seda, et tööaega saab pere ja enda vajadusi arvestades paindlikult jagada, olla lähedastele neile vajalikul ajal olemas. Samas eeldab see teistpidi pideva tasakaalu hoidmist, eriti ajal, mil tööd on palju. Katrin tunnistab, et kiiretel aegadel on pereliikmed „ületöötamise“ pärast ka pahased olnud, seda eriti algusaastatel. „Nüüdseks on nad juba sellega harjunud – vahel ongi kiiremad ja seejärel rahulikumad ajad ning tüli tuleb sellest harva,“ lisab ta.

Katrin soovitab kõigil aeg-ajalt kaugtööd teha, selleks peab inimeses olema piisavalt kohuse- ja vastutustunnet ning sisemist distsipliini, sest teist kubjast, peale inimese enda, pole kodus paraku võtta. Lisaks peab Katrini sõnul oskama hästi aega planeerida ja tähtaegadest kinni pidada.

Samas ei soovita ta kaugtööd siiski päris kõikidele. „Uuel ametikohal alustanule see viis kindlasti ei sobi, samuti mitte inimesele, kel ei meeldi üksi töötada. Samas on võimalik elektroonseid kanaleid kasutades suhelda nii, et eemalolekut väga ei tunnetagi,“ usub Katrin.

Kaugtöö toetub usaldusele

Katrini juht, haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhata Erki Laidmäe ütleb, et Katriniga koos töötades on ta teinud kaugtöösse suhtumises läbi olulise arengu – skeptikust tagasihoidliku toetajani. Erki hinnangul toetub kaugtöö usaldusele ja lisaks juhile on oluline ka teiste kolleegide rahulolu.

„Juhile on meeskonnaliikme kaugtöö kindlasti ka suur väljakutse. Tuleb vastastikku pingutada, et silma alt äraolev kolleeg meeles püsiks ja ta teistega samaväärset tähelepanu ning tunnustust saaks. Siin on alati arenguruumi,“ arvab Erki.

Kuigi tehnilised abivahendid võimaldavad kaugtöötajal koosolekutel osaleda, on sealgi ees väljakutsed, sest kasvõi hääle viivitusega kohalejõudmine võib arutelu tempot oluliselt maha võtta.

Erki hinnangul ei sobi kaugtöö hästi olukorras, mis nõuab mõne kolleegi sagedast ja kiiret kättesaadavust, samuti ei sobi see sagedase kasutamisena juhile, kes peab töötempo hoidmiseks olema töötajatele kiirelt ja füüsiliselt lähenetav. „Näiteks meie osakonnas on palju läbirääkimisi partneritega – seda tööd ei ole hea teha kaugelt. Samas aga sobib kaugtöö hästi olukordades, kus ülesanded ja vastutusvaldkond on selge. Juhina tean, mida inimeselt oodata ja kaugtöötajal on tööst samasugune selge arusaam. Just nii see meil Katriniga täpselt toimibki.“