Haigekassa toetab rasestumisvastaste vahendite soetamist

Sageli räägitakse, et Eestis sünnib liiga vähe lapsi – riik on loonud erinevaid viise, kuidas perede soovitud järelkasvu toetada.

Maailma Terviseorganisatsioon sõnastab isiku ja pere reproduktiivõigused õigusena otsustada ise vabalt ja vastutustundlikult saadavate laste arvu ja nende sünniaega ning õigusena saada selleks vajalikud nõuanded ja vahendid.

"Tänu erinevate rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusele on see iga naise ja pere otsus võimalik naise eri eluetappidel igale naisele sobivalt lahendada," ütles Eesti Naistearstide Seltsi asepresident doktor Piret Veerus.

Erinevate rasestumisvastaste vahendite soetamist toetab haigekassa.

Igal aastal kirjutavad arstid välja väga erinevaid retsepte, alates beebipillidest kuni plaastrite, tuperõngaste ja emakasiseste vahendite ehk spiraalideni välja. Valik on lai ning otsus tehakse arsti ja naise koostöös. Doktor Veeruse sõnul sõltub valik naise soovist, terviseseisundist ja sellest, kui kauaks rasestumisvastast vahendit vaja läheb.

"Rasestumisvastase vahendi kasutamise otsus on väga isiklik ja sõltub ka partneri olemasolust. Raseduste katkestamiste arv on Eestis jätkuvalt langemas," lisas doktor Veerus.

Ta täiendas, et rasestumisvastaste vahendite hinna kompenseerimine on väga oluline naiste tervise kaitsmiseks, soovimatute raseduste vältimiseks ja soovitud laste sünni planeerimiseks.

Haigekassa vaatas kolme viimase aasta retseptiga ostetavate rasestumisvastaste vahendite kasutusse sisse. Üldiselt võib öelda, et naiste arv, kes arsti käest retsepti saavad, on aastatel 2017.-2019. püsinud sarnane, ligikaudu 70 000 naise juures. Eestis oli viimasel kolmel aastal viljakas eas naisi (15-49 aastased naised) ligikadu 285 000. Ehk lihtsalt öeldes kasutab rasestumisvastaseid vahendeid ligikaudu neli korda vähem naisi, kui neid on viljakas eas.

Põhjused on selleks erinevad, paljud naised, kes lapsi saada võiksid, ei ole veel oma suhetes nii kaugele jõudnud ja ei pruugigi veel või enam seksuaalselt aktiivsed olla. Mõned naised vajavad ka viljakusravi.

Kuigi naiste arv, kellele viimase kolme aasta jooksul on rasestumisvastane vahend välja kirjutatud, on suures pildis sama, on mõneti langenud beebipillide või spiraalide hinnad. Kui näiteks 2017. aastal tasus haigekassa retseptide eest (soodusprotsendi osa, mille arst retseptile märgib) 1 571 775 eurot, siis eelmisel aastal oli see summa 1 492 619 eurot. Kuigi haigekassal tuleb pidevalt pidada ravimitootjatega eri ravimite hindade üle läbirääkimisi, on rasestumisvastaste vahendite turul konkurents tootjate vahel nii hea, et hinnad on aastate vaates langenud.  

Vastuoksa on liikunud arsti juures tehtavate protseduuride kulud. Kui 2017. aastal oli selleks summaks 1 918 675, siis 2019. aastal juba 2 594 722 eurot.

2017. aastal toetas haigekassa rasestumisvastaste vahendite retseptide väljaostmist ja arstikülastusi kokku 3 490 450 euroga ning eelmisel aastal juba 4 087 341.

2017. ja 2019. aasta võrdluses on haigekassa tasutud osalus keskmiselt kümne euro võrra kasvanud, olles eelmisel aastal ligikaudu 58 eurot aastas.