Fookuses on inimene ehk kuidas insuldipatsiendi raviteekonda paremini korraldada

Kui sageli tunneme patsiendi või lähedasena nördimust, kui tervishoiusüsteemis on raske orienteeruda, info ei liigu ja abi ei paista kuskilt? Kui sageli jääb patsient süsteemi hammasrataste vahele ega saa vajalikke teenuseid? Mil määral suudab teenuseosutaja asetada ennast patsiendi olukorda? Kui keeruline on raviteekond, kui inimene saab niivõrd tõsise diagnoosi kui insult?

Haigekassa kaasas neile küsimustele vastuste leidmiseks esmakordselt teenusedisainerid. Aprillist maini kaardistas disainerite tiim, kuhu kuulusid Maarja Mõtus, Liina Pääbo ja Laura Grigorjan insuldipatsiendi praegusel raviteekonnal ettetulevad probleemid ja visandasid paremini korraldatud teekonna. Teenusedisainile omaselt võeti keskmesse patsiendi ja tema lähedaste ootused, vajadused ja eesmärgid ning vaadati kogu süsteemi toimimist loogilise tervikuna. Keeruka info lihtsustamiseks ja näitlikustamiseks kasutati erinevaid meetodeid, näiteks kaardistati kõik insuldipatsiendiga kokku puutuvad osapooled, loodi patsientide koondportreed ehk persoonad ning visualiseeriti terviklik raviteekond – sammud ja etapid, mida patsient pärast insulti kogeb – patsiendi vaatest. 

Tervishoiutöötajate, patsientide ja lähedastega läbiviidud intervjuude ning üle 40 osalejaga töötoa peamise järeldusena selgus, et insuldi raviteekond on patsiendi jaoks keeruline ja killustunud ning sõltub tema ja ta lähedaste teadlikkusest ja aktiivsusest, mitte vajadusest. 

Teravalt tuli välja nõustamisteenuste olulisus nii patsientidele kui lähedastele, taastusravis peaks fookus olema võrdselt nii liikumise taastamisel kui vaimsel tervisel, mis hetkel on unarusse jäetud. “Patsientide ja lähedaste nõustamine toimub praegu muude tegevuste kõrvalt, kui eriarstil on aega mööda koridori kaasa jalutada. Aga alati ei ole ja nii läheb inimene haiglast välja, saamata aru, mis juhtus ja mis edasi saab. Nõustamine väärib eraldi tegevusena defineerimist – et tervishoiutöötaja ajakuluga oleks arvestatud ja et inimene saaks haigusest ja toimuvast aru,” selgitas Maarja Mõtus. Nõustamistegevusse võiks kaasata rohkem õdesid ja ka kogemusnõustajaid, et arstide koormust vähendada. 

Teekonda tuleb parandama hakata patsiendikesksuse põhimõttest lähtudes. See tähendab muuhulgas, et üha rohkem tuleb hakata teenuseid osutama patsiendile kõige sobivamas kohas, olgu see tema kodu, kogukond või lähedase elukohajärgne keskus. “Inimkesksus peab olema igal pool number üks, see aga eeldab inimeste tervisehariduse parandamist, aga ka reaalse teenuseosutajatelt kultuuri ja suhtumise muutumist,” rõhutas sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel.

Selleks, et patsient liiguks sujuvalt ühest asutusest või etapist teise ega jääks süsteemide vahele, peavad tervishoiu erinevad tasandid, aga ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem tegema senisest rohkem koostööd. Ühtlasi tuleb teenuseosutajatel selgeks mõelda, kes aitab patsiendil teenusterägastikus orienteeruda ehk täidab raviteekonnal koordineerivat rolli. 

Haigekassa kasutab teenusedisainerite töö tulemusi insuldi juhtprojekti algatamiseks, mille oluline osa on tervikliku raviteekonna põhist lähenemist ja patsiendi tulemuste mõõtmist soodustav tasustamise muutus. “Uus tasustamisviis ei ole omaette eesmärk, see on vahend, millega haigekassa saab mõjutada teenuseosutajate käitumist: soodustada patsiendikeskset ja terviklikku lähenemist ravikorraldusele ning anda hoogu selle nimel tehtavaks koostööks ning innovatsiooniks,” sõnas haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats. Juhtprojekti ettevalmistamine toimub haigekassa eestvedamisel selle aasta teisel poolel, mil toimub koostööpartnerite valimine ja arendusprojektide ettevalmistamine. 

Juhtprojekti elluviimine on kavandatud aastateks 2020-2021.