Eesti perearstid piloteerisid patsiendikeskset ravijuhtimist

Kaija Kasekamp – projekti Maailmapanga koordinaator

Koostöös haigekassa, Maailmapanga ja Eesti perearstidega viidi sel aastal läbi pilootprojekt, mille raames katsetati patsienti kaasavat ravi juhtimise mudelit kõrge riskiga patsientidel.

2015. aastal alustasime koostöös Maailmapangaga kõrge riskiga patsientidele suunatud ravi juhtimise mudeli väljatöötamist. Ravijuhtimise mudeli eesmärk on patsiendi kaasamine tema enda tervisega seotud küsimuste lahendamisse, samuti suurendada perearstiabi, eriarsti ja sotsiaalteenuste integreeritust, . Ravijuhtimise pilootprojekti keskmes on perearst ja tema meeskond. kelle ülesandeks on pakkuda senisest paremini tuge oma nimistu kroonilistele haigetele nende terviseprobleemidega toime tulekul.

Ravijuhtimise põhimõtteid kasutades on perearstil võimalik tuvastada oma nimistus nn kõrge riskiga patsiendid, kelle puhul ennetus, nõustamine ja jälgimine tooks enim kasu nende inimeste tervisele ja elukvaliteedi paranemisele. Riskipatsientideks peetakse selliseid patsiente, kellel on enamasti korraga mitu kroonilist haigust ning olles tihti ka eakad, võivad nad seista silmitsi oluliste sotsiaalmajanduslike probleemidega või neil võib samaaegselt olla ka tervisekäitumisest tingitud muud kaasuvad haigused. Nad võtavad tõenäoliselt palju erinevaid ravimeid, käivad mitme erineva eriarsti juures või neil võib olla olulisi funktsonaalseid piirangud. Sellised omadused võivad patsiendi ravi koordineerimise muuta perearsti meeskonnale keeruliseks, kuid selle tegemata jätmine võib põhjustada tõsiseid probleeme, sealhulgas patsiendi tervise halvenemist ja vajadust haiglaravi järele, raviks määratud ravimite ebasoovitavaid koostoimeid, samade uuringute tegemist erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt ja võimalik, et ka ravivigu tulenevalt info puudusest.

Ravijuhtimise põhimõtete kasutamine aitab muuta suurenenud ravivajadustega patsientide ravi koordineerimist erinevate tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi tasandite vahel paremaks.

 

Veebruarist alustasime mudeli piloteerimist, kaasates projekti kokku 11 perearsti Eesti erinevatest piirkondadest. Kui patsientide loetelu said perearsti meeskondade poolt kinnitatud, oli esialgne ülesanne kaasata iga kuu programmi minimaalselt 20 uut patsienti. Programmi kaasamine tähendas sisuliselt seda, et valitud patsient kutsuti vastuvõtule ning talle koostati eesmärgistatud raviplaan. Raviplaani koostamisel tuli perearsti meeskonnal lähtuda patsiendi enda soovidest ning siduda need eesmärgid tema ravi eesmärkidega ja võimalustega. Näiteks, kui patsiendi enda eesmärk oli vältida järgnevat insulti, siis tema võimalik ravi eesmärk võis olla ravimite regulaarne võtmine, suitsetamisest loobumine järgneva 3 kuu jooksul ja füüsilise aktiivsuse tõstmine kõndides vähemalt 30 minutit iga päev. Raviplaan koostati eelkõige patsiendile ja patsiendile arusaadavas keeles, et ta saaks seda kasutada abivahendina. Perearsti meeskonna ülesandeks jäi edaspidi patsienti vastavalt koostatud raviplaanile jälgida, sh ka ravimite välja ostmist ja võtmist. Riskipatsientidega kohtumise järgselt pidi perearstimeeskond patsiendiga kokku leppima järgmise kohtumise aja, et tagada ravi järjepidevus.

Perearsti meeskonna ülesandeks oli ka kontakteeruda kohaliku haiglaga, et kokku leppida, kuidas jõuab meeskonnani info, kui mõni riskipatsientidest on külastanud erakorralise meditsiini osakonda või haiglast välja kirjutatud. Raviplaani koostamise käigus paluti inimestel endil kindlasti oma perearsti või õde teavitada, kui on sattutud haiglasse või on olnud vajadus kutsuda kiirabi. Lisaks vaadati riskipatsientide nimekirja eesmärgiga tuvastada, millistes omavalitsustes elavad sotsiaalhoolekande vajadustega patsiendid ja võtta nende omavalitsustega ühendust. Perearsti meeskond tegi piloodi jooksul kindlaks kontaktisikud, kelle juurde patsient suunata, kui ilmneb sotsiaalteenuste vajadus.

Kogu protsessi sujuvaks läbiviimiseks tuli perearstidel muuta töökorraldust ja suurendada meeskonnatööd, sealhulgas anda rohkem vastutust pereõdedele patsientide ravi koordineerimiseks.

Veebruarist kuni augustini kaasati perearstide poolt pilootprojekti kokku 466 patsienti, kellest 197 olid mehed ja 269 naised. Piloodi tulemuste hindamiseks jõudsid intervjueeritud patsiendid ja arstid ning õed järeldusele, et piloot on täitnud oma eesmärki ja piloodi tulemuste põhjal võib väita, et riskipõhine ravijuhtimine perearstimeeskonna poolt oleks Eestis teostatav.

Pärast pilootprojekti läbi viidud analüüs näitas, et perearstikeskuses toimunud kohapealsete visiitide arvu kasv oli pigem väike. Projekti jooksul suurenes pigem nii õe kui arsti poolt tehtud telefonikontaktide arv. Samuti suurenes pereõe kontaktide arv ja patsientidele tehtud uuringute arv. Telefonikontaktide suurenemine ja patsientidele tehtud uuringute arvu kasv võib näidata, et riskipatsientide ravi koordineerimine on paranenud ilma, et oleks oluliselt kasvanud perearstikeskuses kohapealsete perearsti visiitide arv.

Pilootprojekti tulemusena on pakkuda Eesti perearstidele töövahend, mille abil paremini tuvastada ja juhtida riskipatsiente ehk keerukate krooniliste haigustega inimeste raviprotsessi, tehes seda integreeritult eriarstiabi ja sotsiaalsüsteemiga. Edaspidi on plaanis töötada haigekassa ja perearstide koostöös välja mudel, sh motiveeriv rahastuskeem, et tulevikus pakkuda patsiendist lähtuva ravi juhtimise mudelit kõigile Eesti perearstidele ning kõrge riskiga patsientidele.