Ebameeldiv kaaslane kogu eluks

Valu leevendamiseks aitab pikutamine, soovitavalt hämaras ja vaikses ruumis. Foto: pildipank

Migreen on haigus, mille mõju elukvaliteedile on märkimisväärne. Tugeva peavaluna väljenduv migreen, millega pahatihti kaasneb iiveldus ja halb enesetunne, võib takistada nii töölkäimist kui ka pere eest hoolitsemist. Eestis vaevab see haigus ligi 18%  inimestest vanuses 20–64 eluaastat.

Migreeni ei põhjusta ükski muu haigus või tervisehäire, kuid miks migreen tekib, pole täpselt teada. Küll on aga välja selgitatud, et migreeni esineb rohkem naistel, nooremas eas inimestel ja nendel, kelle suguvõsas on migreenihaigeid. 

Kuidas aru saada, et tegemist on migreeniga?

Kuigi pahatihti kiputakse migreeni pidama lihtsalt tugevaks peavaluks, on sel haigusel rohkem sümptomeid. Vähemalt kolm-neli tundi kuni kolm päeva episooditi kestev migreen avaldub mõõduka kuni tugeva peavaluna, mis on enamasti tuntav ühel pool pead, valu võib olla pulseeriv ja inimene ei pruugi taluda füüsilist koormust – see ei tähenda tugevat trenni, vaid näiteks trepist kõndimist. Kui kaasneb iiveldus ja/või oksendamine või suur valgus- ja helitundlikkus, on see märk, et tegemist võib olla migreeniga. 

Kuni kolmandikul patsientidest esineb auraga migreen. Enne migreenihoo avaldumist tekib neil alla ühe tunni kestev tajuhäire, mis väljendub enamasti nägemishäiretena: inimene näeb siksakke, valgussähvatusi, tema vaateväli hägustub või kaob sootuks. Aurale järgneb enamasti peavalu ja teised migreenile iseloomulikud sümptomid.

MTÜ Eesti Migreeni ja Peavalu Patsientide Ühingu juhatuse liige Marge Vaikjärv lisas, et juba enne migreenihoo tekkimist võib inimene tunda tükk aega väsimust ja pärast migreeni mitu päeva nõrkusega rinda pista. „Me nimetame seda migreenipohmelliks,“ tõdes Vaikjärv. 

Diagnoosi paneb perearst

Migreeni varajane diagnoosimine on oluline, sest kui migreenihoogu ravitakse vale ravimiga või võetakse õiget ravimit, aga vales koguses, siis suurendab see haigushoogude krooniliseks muutumise riski. Kroonilise migreeniga on tegemist siis, kui peavalupäevi on kuu jooksul 15 või rohkem, episoodiline migreen tähendab vähem kui 15 peavalupäeva kuus.

Vahel arvatakse, et migreeni diagnoosimiseks peab tegema magnetresonantsuuringu. Tegelikult ei ole see ega ka ükski teine uuring või analüüs tavaliselt vajalik. Migreenikahtluse korral tuleb minna perearsti juurde, kes diagnoosi panemiseks patsienti küsitleb: milline on peavalu sagedus, tugevus, täpne asukoht, millised on muud kaebused, mis peavalusid esile kutsub või leevendab jne. Seetõttu on hea, kui inimene peab peavalupäevikut, kuhu haigusega seonduv üles märkida. Perearst diagnoosib migreeni inimese haigustunnuste kirjelduse põhjal ja saab vajadusel, näiteks keerulisemate juhtumite korral konsulteerida neuroloogiga. Lähemalt saab diagnoosimisest ja ravist lugeda patsiendijuhendist. 

Migreenihooge võiks püüda ennetada 

Marge Vaikjärv nentis, et migreeni välja ravida ei saa, kuid sümptomeid on võimalik leevendada ja haigushoogude vahelist aega pikendada. Seetõttu tasub teada migreeniataki vallandamist soodustavaid tegureid. Need on näiteks ebaregulaarne unerežiim, liigne stress, alkoholitarbimine, ere valgus jms. Nende tegurite toimel vabanevad teatud ajuosade veresoonte ja närvilõpmete ümbrusesse keemilised ained, mida migreenihaige tajub valu ja muude migreenihoole iseloomulike aistingutena. 

Kliiniline psühholoog Triinu Niiberg-Pikksööt tõi näite, et migreen võib tekkida näiteks laupäeva hommikul, sest tegus töönädal on seljataga ja saab kauem magada. „Elurütm läheb sassi, aga see võib vallandada migreenihoo. Rutiin on migreeni ennetamiseks parim,“ juhendas Niiberg-Pikksööt ja andis soovitusi migreenihoo vältimiseks.

• Maga piisavalt, söö regulaarselt, joo küllaldaselt vett.
• Tee töös pause, siruta, vaheta asendit.
• Tarvita ravimeid, mis sulle on välja kirjutatud, ole kannatlik endale sobivaima ravimi leidmisel.
• Õpi juhtima pingelisi olukordi.
• Pea päevikut, märkides üles migreenihood, kaasnevad sümptomid ja kasutatavad ravimid. 

Ravimi võtmisega viivitada ei või

Migreeni ravimisel eristatakse ennetavat ja migreenihoogu kontrollivat ravi. Ennetava medikamentoosse ravi eesmärk on vähendada migreenihoogude sagedust, sageli vähenevad ka atakkide intensiivsus ja kestus. Ennetav ravi on näidustatud neile, kelle peavalupäevade arv ühes kuus on neli või rohkem, migreenihoo ravi ei ole tõhus või haigus mõjutab oluliselt elukvaliteeti. Patsiendid, kel on krooniline migreen ehk 15 või enam peavalupäeva kuus, vajavad igal juhul ennetavat ravi.

Paljusid migreeni ennetavaid ravimeid on esialgu kasutatud mõne teise haiguse raviks (näiteks epilepsia, südame rütmihäired või depressioon). Migreeni ennetuses kasutatakse taolisi ravimeid teistsuguses annuses ja nende toime avaldub pikkamööda. Näiteks tablettravi korral on ravikuuri pikkus vähemalt 4–6 kuud.

Kui aga migreenihoog on tekkinud, kasutatakse selle kontrollimiseks ja leevendamiseks kombinatsiooni ravimitest ja muudest meetoditest, näiteks aitab hämaras ja vaikses ruumis pikutamine. Migreenihoogu tuleb alati ravida ja võtta ravimit esimesel võimalusel pärast peavalu teket! Valuravis kasutatakse valuvaigisteid, näiteks paratsetamooli, ibuprofeeni, naprokseeni, samuti spetsiifiliselt migreeni raviks mõeldud triptaane. 

Hoolimata sellest, et migreen pole väljaravitav, on enamasti võimalik ravimite ja sobiva elustiiliga migreenihoogude tekkimist vähendada ja nende ilmnemisel enesetunnet parandada. Seega sõltub palju migreenihaigest endast – teadlikkus oma haigusest ja õige tegutsemine on samm parema elukvaliteedi suunas.