Arstiabi korraldus ravikindlustatud inimesele 

Kuidas töötab ravikindlustatud inimese jaoks Eesti arsti- ja õendusabi? 

Eestis on arstiabil kolm tasandit: perearstiabi, eriarstiabi ja õendusabi. 

Teisisõnu on arstiabi nagu kolme astmega trepp: tervisemure lahendamiseks tuleb kõigepealt astuda trepi esimesele astmele ehk pöörduda perearsti juurde. Perearsti juures on inimestele tagatud kiire nõustamine ning vajalikud uuringud ja ravi. Näiteks tuleks perearsti poole pöörduda kroonilisel haigel, kel on ravi jätkamiseks vaja ravimeid või meditsiiniseadmeid. Vajadusel suunab perearst inimese trepi järgmistele astmetele ehk eriarstile või õendusabisse. 

Kui tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus – peab inimene ise pöörduma haigla erakorralise meditsiini osakonda või kutsuma kiirabi telefonil 112. 

Eestis kehtib ühine riiklik ravikindlustus. See tähendab, et ühise ravikindlustuse raha tuleb töölkäivate inimeste palgalt makstud 13% ravikindlustusmaksest. Kellegi ravikindlustusmaksed ega ka juurdepääs vajaminevale abile ei sõltu vanusest, sissetulekust või terviseriskidest. Kõigil Eesti ravikindlustatud inimestel on õigus saada ühesugust kvaliteetset tervishoiuteenust. Ravikindlustatud inimese ravikulud tasub Tervisekassa. 

PEREARSTIABI 

Tervisemurega inimese esimeseks kontaktiks tervishoiusüsteemis on tema perearst või pereõde. Perearst koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. 

Igal kindlustatul on oma perearst. Oma perearsti nime saab teada: 

• riigiportaali eesti.ee teenuses „Ravikindlustuse ja perearsti info“ 

• Tervisekassa klienditelefonilt +372 669 6630 

Igal Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada perearstile avalduse alusel. 

Loe perearsti saamise ja vahetamise kohta lähemalt: www.tervisekassa.ee/perearstiabi 

NB! Kui inimesel on tervisemure, aga tema perearst ei ole parajasti kättesaadav, tasub helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või +372 634 6630. Sellel telefonil nõustavad perearstid ja -õed ööpäevaringselt nii eesti-kui ka vene keeles. Inglisekeelset nõustamist osutatakse iga päev kella 15.00 kuni 17.00. 

ERIARSTIABI 

Tervisemurega tuleb esmalt pöörduda perearsti poole, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Perearst hindab, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst. Samuti saavad perearstid paljudel erialadel kasutada e-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab kiirelt konsulteerida eriarstiga ning täpsustada eriarstile suunamise vajadust. 

Eriarsti juurde saadetakse inimene siis, kui tema tervisemure vajab perearsti hinnangul kitsama eriala spetsialisti sekkumist. Eriarstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda nende tervishoiuprobleemi tõsiduse järgi. Inimene peab saama vajaliku arstiabi sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene. 

Kindlustatul on õigus valida sobiv eriarst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses, kellel on Tervisekassaga leping. Lepingupartnerid teenindavad kõiki Tervisekassa kindlustatuid olenemata kindlustatu elukohast. 

Eriarstile pöördumisel kehtib saatekirja nõue. Saatekirja saamiseks tuleb esmalt pöörduda perearsti poole. Ilma saatekirjata saab pöörduda silmaarsti ning naha- ja suguhaiguste arsti, günekoloogi ning psühhiaatri juurde.  

Loe eriarstiabi kohta lähemalt siit: www.tervisekassa.ee/eriarstiabi 

Otsi kaardilt enda jaoks vajaliku teenuse osutajat: www.tervisekassa.ee/inimesele/arsti-ja-oendusabi/tervisekassa-lepingupartnerid 

ÕENDUSABI 

Õendusabi eesmärk on säilitada ja võimaluse korral parandada patsiendi tervislikku seisundit ning toimetulekuvõimet, ravida ja toetada stabiilses seisundis patsienti ning vajaduse korral leevendada tema vaevusi. Samuti valmistab õendusabi inimest ette hooldusasutusse või koju minekuks. Õendusabi osutatakse vastavalt patsiendi vajadustele nii statsionaarselt (haiglas või hooldusasutuses) kui ka ambulatoorselt (koduõendus, vähihaigete kodune toetusravi). 

Inimeste hooldamise küsimusega tegelevad nii tervishoiu- kui ka hoolekandesüsteem. 

Loe lähemalt õendusabi kohta: www.tervisekassa.ee/oendusabi 

HAMBARAVI 

Täiskasvanud inimestele on hambaravi üldjuhul tasuline, kuid Tervisekassa abil saavad ravikindlustatud inimesed erinevaid hambaravihüvitisi. Tasuta hambaravi saavad lapsed, vältimatut abi vajavad inimesed ja haigusseisundist tingitud erivajadusega inimesed. 

Tasuta hambaravi, vältimatut abi või hambaravihüvitist saab kasutada ainult Tervisekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures. Hüvitatav hambaraviteenus peab olema kirjas Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus.  

Vaata Tervisekassa lepingupartnereid siit: www.tervisekassa.ee/inimesele/arsti-ja-oendusabi/tervisekassa-lepingupartnerid/hambaarstid 

Kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed saavad kasutada aastas 60 eurot hambaravihüvitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50% arvest.  

Hambaravi hüvitamise eest arveldamine toimub hambaarsti ja Tervisekassa vahel automaatselt. Kui hambaarsti osutatud teenusele kehtib hüvitis, arvestatakse hüvitatav summa raviarvelt maha kohe maksmise hetkel. 

Laste hambaravi on Eestis alla 19-aastastele lastele Tervisekassa lepingupartneri juures tasuta. 

Tervisekassa tasub ka laste ortodontia (sh breketid) eest, kuid ainult teatud diagnooside korral. 

Loe lähemalt hambaravi ja hüvitiste kohta siit: www.tervisekassa.ee/inimesele/hambaravi