Uudiseid gripihooajast
Sellel gripihooajal oli Tervisekassa jaoks oluline gripikampaania korraldamine koostöös partneritega.
Tervisekassa eestvedamisel toimus novembris gripi vastu vaktsineerimise teavituskampaania. Peamised sihtrühmad olid meie kõige haavatavamad inimesed: lapseootel naised, eakad ja lapsed. Teavituskampaania oli nähtav kõigile, kes tänavatel liikusid, samuti neile, kes raadiot kuulasid, telepilti jälgisid või mõnusal sügisõhtul ajakirju ja -lehti lugesid. Internetikampaania näitamisi erinevates kanalites oli lausa 3,5 miljonit.
Kampaania lõppedes tegi meie partner 1000 elaniku seas uuringu, eesmärgiga selgitada gripikampaania tulemuslikkust kolmest aspektist: märgatavus (mis hakkas inimestele silma ja kõrva?), arusaadavus (mis jõudis inimeste teadvusesse?) ja mõju (kas kampaania pani tegutsema?). Erilise tähelepanu alla võeti muu hulgas üle 60-aastane elanikkond ja eelkooliealiste laste vanemad. Lisaks saadi ülevaade, kuidas inimesed hindavad grippi haigestumise ja vaktsineerimise riske.
Kampaaniat märkas kokkuvõttes 65% inimestest, kellest kõige tähelepanelikum oli meie rõõmuks 60+ elanikkond (84%). 56% vastanutest märkas mõnda artiklit internetis või trükimeedias, 42% pani kampaaniat tähele raadios või teles. Täiendavalt pöördus ise vaktsineerimise kohta infot edasi otsima kolmandik kampaania märkajatest. Pooled vastajad olid juba vaktsineeritud või kavatsesid vaktsineerima minna.
74% kampaaniat märganud inimestest pidas seda meeldivaks, mis meie hinnangul on tugev koolipoisi hinne 3+. Kahjuks puudub võrdlev info just vaktsineerimiskampaania mõju hindamise aspektist, sest selline uuring on Eestis esmakordne. Kampaania meeldis rohkem noorematele inimestele, kelle sõnul oli teema oluline, reklaamikeel sõbralik ja loomulik ning sõnum arusaadav. 26% märkajatest ei meeldinud kampaania, sest neile üldiselt ei meeldi vaktsineerimine ega reklaam, mis tundub inimeste survestamisena. 76% inimestest hindas kampaania teemat pigem vajalikuks, mis suurendab meie motivatsiooni jätkata selliste kampaaniatega ka tulevikus. Suurem osa inimestest usub, et vaktsineerimine aitab hoida ennast ja teisi, sageli on neil sellega isiklik kogemus.
Uuringust selgus, et alla seitsmeaastaste laste vanemad pelgavad grippi haigestumist, rasket haigestumist kardavad kõige enam pensionil olevad vanemad inimesed (üle 60-aastased). Pigem teab vanem elanikkond, et vaktsineerimine aitab vähendada grippi haigestumist, noored vanuses 18–29 teadsid, et vaktsineerimine aitab vähendada haiguse rasket kulgu. Vaktsiinide kõrvalmõjusid peljatakse, aga mitte kriitilisel määral.
Meie tulevikusiht võiks olla kampaania üldise märgatavuse suurendamine ja selgem suund, et inimesed mõistaksid kampaania sõnumit paremini. Jätkuvalt on keeruline jõuda sõnumiga Eestis elavate mitte-eestlasteni. Eraldi tuleks keskenduda vanusegrupile 46–59, kes ei jaga vaktsineerijatega sarnaseid vaateid, ning 60+ elanikud võiksid tunnetada oma riske veelgi realistlikumalt. Rõõmu valmistas tõsiasi, et kampaania korraldajana märgiti juba ka pigem Tervisekassat kui Haigekassat.
Nagu meie uuringus osalenud inimene sõnas: „Ise pole kunagi elus grippi ka põdenud ning ei ole ka plaanis.“
Võtame siis plaani mitte haigestuda, kuid läheme igaks juhuks sügisel vaktsineerima! Ja kutsume patsiendid ka!
Hanna-Mari Luide
Peaspetsialist