Uudised
Kuu ajaga sai Eesti juurde üle 7000 võimaliku elundidoonori
Sel kevadel toimunud teavituskampaania “Elu pärast” tõi Eestisse juurde 7161 võimalikku elundidoonorit. Need on inimesed, kes on Digiloos allkirjastanud tahteavalduse oma elundite surmajärgseks loovutamiseks.
“Elundite kinkimine ja teise inimese päästmine on hindamatu väärtusega,” märgib Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor dr Virge Pall ning lisab, et kõikide allkirjastatud tahteavalduste taga on isetud inimesed, kes on nõus head tegema ka pärast oma surma.
Aktiivse teavitustöö perioodil ehk 15.03-16.04.2023 tehti kudede ja elundite surmajärgseks loovutamiseks Digiloos 7161 tahteavaldust ehk keskmiselt 217 avaldust päevas. Võrdluseks võib välja tuua, et kampaaniavälisel ajal 01.01-14.03.2023 tehti 1141 tahteavaldust ehk keskmiselt 11 avaldust päevas.
Tahteavaldusi kudede ja elundite surmajärgseks loovutamiseks on Eestis tehtud kokku 39 995 ehk nõusoleku on andnud 3,82% täiskasvanud elanikkonnast.
Eestis on 17. aprilli seisuga 80 elundisiirdamist ootavat raske elundipuudulikkusega inimest. Nendest 63 ootavad neeru, sh neli neeru ja kõhunääret korraga, 10 maksa, üks kõhunääret ja kaks patsienti uusi kopse. Lisaks ootavad viis patsienti südame siirdamist, mida tehakse Eesti patsientidele Soomes, Helsingis. Kõik teised siirdamised toimuvad Eestis.
Vaid 3% täiskasvanutest on otsustanud elundidoonoriks hakata
Elundidoonorluse tahteavalduse on täitnud vaid 3% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Eesmärk on tahteavalduste määra lähiaastatel oluliselt suurendada.