Uudised
Kliinikum ja Tervisekassa tuletavad meelde, et üks otsus võib päästa palju elusid
Euroopa Nõukogu üleskutsel tähistatakse laupäeval, 5. oktoobril Euroopas doonorluse päeva. Igal aastal loovutab maailmas oma elundeid siirdamiseks enam kui 40 tuhat inimest, tänu kellele tehakse üle 150 tuhande elundisiirdamise. Sellest hoolimata suureneb aasta-aastalt uut elundit vajavate patsientide arv.
Elundisiirdamine on tänaseks juba seitsekümmend aastat vana elupäästev ravimeetod – esimene õnnestunud elundisiirdamine viidi läbi 1954. aastal Ameerikas. „Üle kogu maailma tehakse igal aastal üle 150 tuhande elundisiirdamise, ent sellest hoolimata suureneb aasta-aastalt uut elundit vajavate patsientide arv. Vaatamata biotehnoloogia kiirele arengule ei ole lõppstaadiumis elundipuudulikkuse korral siiani inimpäritolu elundite siirdamisele paremat alternatiivi. Seega on elundisiirdamine võimalik ainult läbi inimeste hea tahte,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor dr Virge Pall. Ta lisas, et täna jääb paljudele patsienditele elundisiirdamine siiski unistuseks. „Ainuüksi Euroopas sureb iga päev keskmiselt 19–20 inimest, kelle elu oleks võinud jätkuda, kui vajalikul hetkel oleks olnud võimalik siirata doonorelund,“ rõhutas Pall.
Kuu ajaga sai Eesti juurde üle 7000 võimaliku elundidoonori
Sel kevadel toimunud teavituskampaania “Elu pärast” tõi Eestisse juurde 7161 võimalikku elundidoonorit. Need on inimesed, kes on Digiloos allkirjastanud tahteavalduse oma elundite surmajärgseks loovutamiseks.
Vaid 3% täiskasvanutest on otsustanud elundidoonoriks hakata
Elundidoonorluse tahteavalduse on täitnud vaid 3% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Eesmärk on tahteavalduste määra lähiaastatel oluliselt suurendada.