Uudised
Pikaajaline COVID võib inimest kurnata aastaid
Kui peale koroonaviiruse läbipõdemist püsivad vaevused kauem kui kolm kuud ja neid ei saa seletada muude põhjustega, on Teadusnõukoja kohaselt tegemist pika COVID-iga. See on uus kurnav terviseprobleem, mis võib avalduda mitmesuguste sümptomite kaudu. Selleks, et haigusest rohkem teada saada, uurime perearstidelt, milliseid kaebusi on COVID-19 järgne seisund endaga seni kaasa toonud.
Pika COVID-i käes vaevlevatel inimestel võib olla palju erinevaid vaevusi, sealhulgas seletamatu kurnatus ja väsimus, kognitiivsed häired, keskendumisraskused ning erinevad valud, millele on keeruline leida selgitust. Taolised kaebused võivad inimestel esineda olenemata nende vanusest ja kroonilistest haigustest ning kuigi mõned inimesed saavad vaevustest lahti mõne kuuga, näitavad hiljutised rahvusvahelised uuringud ja patsientide kogemuslood, et pikale COVID-ile iseloomulikud sümptomid võivad kesta ka aastaid.
„Kui inimene on põdenud COVID-19 viirust ja sümptomid ei taha kuidagi ära kaduda, siis sel juhul räägime pikast COVID-ist. Eestis oleme piiriks võtnud 12 nädalat ehk kui haigusele iseloomulikud sümptomid nagu kuiv köha, väsimus ja üldine kehv enesetunne ei möödu kolm kuud pärast koroonasse haigestumist, võime öelda, et inimesel on pikaajaline COVID,“ rääkis perearst Piret Rospu, kelle sõnul on pika COVID-i sümptomid vägagi varieeruvad.
Tervisekassa podcast: koroonaviirusest ja vaktsineerimisest läbi arsti pilgu
Seekordses Tervisekassa podcastis on jut
Kas vaktsineerimine on ohtlik, kui inimene põeb kroonilist haigust?
Perearst ja Rakvere haigla valvesisearst Maire Suurkivi rõhutab intervjuus, et vaktsineerimist peetakse üheks kõige ohutumaks meditsiiniliseks sekkumiseks.
Tervisekassa teavitab elanikkonda COVID-19 viiruse leviku vähendamise eesmärgil
Alates tänasest kutsub Tervisekassa SMS-sõnumiga vaktsineerima kõiki üle 60-aastaseid Eesti elanikke, kellel on alustamata COVID-19 vastane vaktsineerimine või kelle viimasest doosist või põdemisest on möödas üle kuue kuu.
Üle 60-aastased ja riskirühmad võiksid tõhustusdoosi teha esimesel võimalusel
COVID-19 haigestumise statistika näitab, et nii nakatumine kui ka hospitaliseerimine on augustis kasvutrendis ja seetõttu on äärmiselt oluline, et riskirühmadesse kuuluvad inimesed ennast esimesel võimalusel vaktsineeriks ning võtaks kasutusele ka teised nakkuse ennetamise abinõud.