Uudised

Jekaterina Šteinmiller, Haigekassa riskipatsientide ravi juhtimise projekti juht

Riskipõhine ravijuhtimine toodi Eesti esmatasandi tervishoidu, et aidata senisest veel enam patsiente, kellel on suur tervise halvenemise risk.

Eestlased surevad peamiselt kardiovaskulaarsetesse haigustesse ja vähki. Seda põhjustavad lisaks pärilikule eelsoodumusele ka mitmed teised mõjutajad, nagu töö- ja elutingimused või meie enda tervisekäitumine. Tervelt 37% eestlaste haiguskoormusest on seotud käitumuslike teguritega, nagu alkoholi liigtarbimine, suitsetamine ja vähene füüsiline aktiivsus. Ühtlasi on need aga ka tegurid, mida saaks õigeaegse sekkumisega ära hoida, ennetada või vähemalt leevendada.

Maailmapank, Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Selts alustasid riskipõhise ravijuhtimise lähenemise katseprojektiga 2017. aastal. Uuringusse kuulusid inimesed, kellel on enamasti mitu kroonilist haigust ning muud kaasuvad probleemid. Osal patsientidest lisandusid tervisemuredele ka sotsiaalmajanduslikud probleemid.

Uuringu tulemused näitasid, et riskipõhise ravijuhtimise mudelit tasub Eestis rakendada ka riiklikult. Nii laiendati 2020. ja 2021. aasta jooksul koostöös Maailmapanga, Ariadne Labsi ja Eesti Perearstide Seltsiga riskipõhist ravijuhtimist ning kaasati projekti juhuvalimi kaudu ka uusi perearste.