Kõrge kolesterool on südamehaiguste peamine riskitegur
Foto: pildipank
Kolesterooli on iga inimese veres ning see on vajalik meie keha normaalseks talitluseks. Liiga kõrge kolesterooli tase aga soodustab veresoonte ummistumist ning on üks peamine südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Aprillikuu keskendub taas südame tervisele, sest hoolimata karmist statistikast on hinnanguliselt 80 protsenti südame-veresoonkonna haigustest tervislike eluviisi valikutega ennetatavad.
2024. aastal tasus Tervisekassa eestlaste südame-veresoonkonna haiguste ravi ja retseptiravimite eest ligi 243,4 miljonit eurot. 2023. aastal olid ligi pooled ehk 7500 surmadest tingitud just südame-veresoonkonna haigustest ning jätkuvalt on Eestis suremus Euroopa keskmisest kõrgem.
„Kuigi suremus südame-veresoonkonna haigustesse on Eestis aastate jooksul langenud, on kulud Tervisekassale kasvanud, sest peamiseks tervisekaotuse põhjuseks on vereringeelundite haigused. Eelmisel aastal tasus Tervisekassa 441 660 inimese südame-veresoonkonna haiguste ravi ja retseptiravimite eest. Seega pea igal kolmandal eestlasel on esinenud südame ja veresoonkonnaga seonduvaid kaebusi, mistõttu on nad vajanud vastavat ravi või ravimit,“ ütleb Tervisekassa ennetusteenuse juht Tiina Österman. Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskest uuringust selgub, et 2023. aastal kaotati Eestis vereringeelundite haigustele 150 177 eluaastat.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst kardioloog dr Margus Viigimaa sõnul on südamekuul paslik taas oma südame tervis fookusesse võtta ja mõelda, et kui sinu süda töötab sinu jaoks iga päev, kas siis sina teed tema jaoks sama? Viigimaa sõnul on väga oluline teada oma tervisenäitajaid, eriti kolesterooli taset veres, mis on esimene südame tervise näitaja. „Kolesterooli on meil veres kõigil, kuid kindlasti tuleks eraldi vaadata, milline on hea ja milline halva kolesterooli näit, sest liiga kõrge halva ehk LDL-kolesterooli tase soodustab veresoonte ummistumist,” nendib südamearst.
Halva kolesterooli näitaja peaks täiskasvanud inimesel jääma alla 3 mmol/l ja hea ehk HDL-kolesterooli näit üle 1 mmol/l meestel ja üle 1,2 mmol/l naistel. Viigimaa lisab, et naistel on hea kolesterooli näit tavaliselt kõrgem, sest see on mõjutatud naissuguhormoonidest. „Oluline on meeles pidada, et need näitajad on üldised soovitused ja arst võib soovitada madalamaid kolesteroolitaseme eesmärke sõltuvalt individuaalsest tervislikust seisundist,” märgib Viigimaa.
Oma südame tervise heaks saab igaüks ise palju ära teha. Suur osa südame-veresoonkonna haigustest on ennetatavad just eluviisi muutusega. Tervislikuma eluviisi aluseks on regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, tubakatoodete ja alkoholi vältimine, tervislik toitumine ning stressi taseme langetamine.
SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusjuht Henek Tomson märgib, et regulaarne liikumine on üks kättesaadavamaid ja kindlamaid viise tervena elatud aastate juurde saamiseks. „Värskeimate rahvusvaheliste uuringute põhjal saame öelda kindlalt – juba pooletunnine mõõdukas liikumine päevas vähendab südamehaiguste riski ligi viiendiku võrra. Samas ka lühikesed, paariminutilised tugevama intensiivsusega liikumisampsud päeva jooksul – näiteks kõndimine trepist üles mitu korrust –, võivad alandada südameinfarkti või insuldi riski kuni 30 protsenti. Need arvud kinnitavad, et iga minut liikumist on väärtuslik ja oluline investeering sinu südame tervisesse,” märgib Tomson ning soovitab liikumisse kaasata ka lähedased või sõbrad, kes on toeks ja innustajateks, kui endal peaks motivatsioon langema. „Tähtis on leida igapäevaselt teadlikult võimalusi olla kehaliselt aktiivne, olgu selleks jalutuskäik, rattasõit või kasvõi aiatööd. Sinu süda tänab sind selle eest täna, homme ja aastate pärast,” sõnab Tomson.
Vaata Südamekuu kohta lisaks.