Tervishoiu rahastamine
Tervishoidu rahastatakse peamiselt riigieelarvest: nii ravikindlustuse eelarve vahenditest Tervisekassa kaudu kui ka otseeraldistena. Lisaks rahastatakse tervishoidu valla- ja linnaeelarvest, patsientide omaosaluse kaudu (nt visiiditasu eriarsti visiidi puhul) ja teistest allikatest. Kohustuslik ravikindlustus kehtib Eestis alates 1992. aastast.
Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud inimese haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks.
Kindlustatud inimene (ravikindlustuse seaduses „kindlustatud isik“) on Eesti alaline elanik või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elav inimene, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik või kes maksab seda ise.
Kindlustatud on ka hulk inimesi, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, kuid kes on kindlustatud inimesega võrdsustatud. Need on:
1) rasedad, kelle raseduse on arst või ämmaemand tuvastanud;
2) kuni 19-aastased lapsed ja noored;
3) inimesed, kes saavad Eestis määratud riiklikku pensioni;
4) kindlustatud inimese ülalpeetav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;
5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandavad õpilased kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandavad õpilased kuni 24 aasta vanuseni, kutseõppe tasemeõppes õppivad õpilased ning Eesti alalisest elanikust üliõpilased.
Tervisekassa maksab kindlustatud inimese:
- nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel;
- ambulatoorseks raviks vajalike ning Tervisekassa ravimite loetellu kantud ravimite ja meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud eritoitude jaemüügi eest;
- vajalike meditsiiniseadmete eest, mis on kantud Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu.
Tervishoiu rahastamist reguleerib ravikindlustuse seadus.