Laste tervise jälgimine

2. eluaasta

2-aastaste laste tervisekontroll aitab hinnata lapse arengut, kasvamist ja igapäevaseid harjumusi. Jälgitakse lapse liikumisoskust, kõne arengut, toitumist ja üldist tervislikku seisundit. Samuti pööratakse tähelepanu unele, ekraaniajale ja lapse päevarütmile. Kui lapse kõne areng on aeglasem, saab suunata ta vajadusel logopeedi juurde. Süveneva O-jalgsuse (varus-seisu) või alajäsemete telgede ebasümmeetriaga laps suunatakse lasteortopeedi vastuvõtule.

3. eluaasta

3-aastaste laste puhul hinnatakse lapse kaalu ja pikkust, arengut ja igapäevast toimetulekut. Esimest korda tehakse lapsele perearstikeskuses ka nägemisteravuse kontroll silmatabeliga.

Selles vanuses kinnistuvad paljud iseseisvuse ja enesehoolduse oskused, nagu riietumine, söömine ja potil käimine, ning lapse kõne areneb kiiresti. Kontroll aitab hinnata, kas lapse areng on eakohane ning kas mõnes valdkonnas on vaja täiendavat tuge. Kõne arengu häire puhul suunatakse laps logopeedi vastuvõtule.

4. eluaasta

4-aastaste laste tervisekontrollis saab ülevaate lapse kaalust ja pikkusest, arengust ja igapäevasest toimetulekust. Selles vanuses muutub laps üha iseseisvamaks: tema kõne ja liikumisoskus arenevad kiiresti ning suureneb läbikäimine eakaaslastega. Tervisekontroll aitab märgata, kas lapse areng kulgeb eakohaselt ja kas mõnes valdkonnas võiks talle pakkuda täiendavat tuge. Vajadusel saab pereõde suunata lapse edasi hambaarsti või muu spetsialisti vastuvõtule.

5. eluaasta

5-aastaste laste tervisekontrollis hinnatakse lapse arengut ja valmidust kooliteed alustada. Kontrollis vaadatakse, kas laps hakkab saama kooliküpseks ning milliseid oskusi ja omadusi oleks vaja veel enne kooli minekut arendada. Kui ilmnevad lapse erivajadused, mis nõuavad individuaalset lähenemist, näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire, saab neile varakult tähelepanu pöörata ja vajadusel leida lapsele sobiva toe enne kooliga alustamist.

6.–7. eluaasta

6–7-aastastele lastele tehakse põhjalik koolieelne tervisekontroll, mida nõuavad ka koolid. Hinnatakse lapse üldist terviseseisundit ja saadakse ülevaade, kas esineb tervisest tulenevaid iseärasusi, millega tuleks koolielus arvestada. Terviseandmed sisaldavad infot varasemate vaktsineerimiste, krooniliste haiguste, allergiate ja pidevalt kasutatavate ravimite kohta. Teave on vajalik lapse tervise jälgimisel koolis, aga ka õppekoormuse ja eluviisi kohaldamiseks lapse vajadustele vastavaks.

I klass

Kooliteed alustanud lapse tervisekontrolli viib läbi kooliõde. Teisel õppepoolaastal tehtav kontroll aitab hinnata, kuidas laps on kooliga kohanenud ning kuidas ta tuleb toime õppimise ja suhtlemisega seotud uute väljakutsetega. Tervisekontrollis saab ülevaate lapse üldisest tervislikust seisundist, kasvamisest, vaimsest ja füüsilisest arengust ning eluviisist. Vajadusel saab kooliõde anda soovituse pöörduda perearsti, hambaarsti või teiste spetsialistide juurde.

III klass

3. klassi laste tervisekontroll on hea võimalus hinnata lapse üldist tervislikku seisundit ja enesetunnet koolielu keskel. Selles vanuses kasvavad lapsed kiiresti, õpivad oma keha ja vaimset heaolu paremini tundma ning õpivad iseseisvust igapäevaelus. Kontrolli käigus jälgitakse lapse üldist arengut, toitumist, liikumisharjumusi ja õppekoormusega toimetulekut. Vajadusel saab kooliõde anda soovituse pöörduda perearsti, hambaarsti või teiste spetsialistide vastuvõtule.

11.–12. eluaasta

11–12-aastased lapsed hakkavad jõudma kiire kasvu perioodi, mil on tähtis üle vaadata rüht, kehaline aktiivsus ja algava murdeeaga seotud muutused. Võrreldes nooremate lastega on selles kontrollis rohkem rõhku vaimsel tervisel, unel, ekraaniajal ning suhetel pere, sõprade ja õpetajatega. Vestluse käigus võivad ilmneda ka võimalikud õpi- või arengueripärad, mille korral saab lapse vajadusel suunata vastava spetsialisti juurde.

VII klass

7. klassi õpilaste tervisekontroll aitab hinnata noore kehalist ja vaimset tervist, toimetulekut koolielus ning murdeeaga kaasnevaid muutusi. Kontroll annab ülevaate lapse kasvust, arengust ja eluviisist ning aitab varakult märgata võimalikke terviseprobleeme või riskikäitumise märke. Vajadusel antakse soovitus pöörduda perearsti või teiste spetsialistide vastuvõtule.

15.–16. eluaasta

15–16-aastaste noorte tervisekontrollis hinnatakse sugulist arengut ja nõustatakse seksuaaltervise ja riskikäitumise osas. Pööratakse tähelepanu ka noore kehalisele aktiivsusele, mis selles vanuses kipub vähenema muude huvide ja vähese motiveerituse tõttu. Tähtsal kohal on ka toitumissoovituste ja vaimset tervist toetavat nõuannete andmine.

X klass

10. klassi teisel õppepoolaastal tehtav tervisekontroll annab ülevaate noore füüsilisest ja vaimsest tervisest, eluviisist ning toimetulekust kooli- ja igapäevaelus. Kontrolli eesmärk on toetada tervislike harjumuste kujunemist ja märgata varakult muutusi, mis võivad vajada tähelepanu või nõustamist. Samuti käsitletakse riskikäitumise ja kahjulike harjumustega seotud teemasid ning vaimse heaolu toetamist. Vajadusel annab kooliõde soovituse pöörduda perearsti, hambaarsti või teiste spetsialistide vastuvõtule.