Insuldi juhtprojekt
Insuldi juhtprojekti ettevalmistamine haigekassa poolt algas 2019. aasta kevadel insuldipatsiendi raviteekonna kõigi osapoolte kaasamise ja probleemide kaardistamisega. Maikuus toimunud teenusedisaini töötoas tuvastati, et inimese jaoks on insuldijärgne raviteekond keeruline ja killustunud, sh ei arvestata patsiendi ja tema lähedaste vajadustega, mõningaid teenuseid pakutakse ebapiisavas mahus või teenused puuduvad ning esinevad probleemid raviteekonna osapoolte vahelises info liikumises ja koostöös. Puudub ka informatsioon insuldi üle elanud inimeste elukvaliteedi kohta, sest tervishoiusüsteemis mõõdetakse küll sisendeid, väljundeid ja protsessi, aga mitte inimeste tervisetulemeid. Samuti ei anna olemasolevad tasustamismeetodid teenuseosutajatele stiimulit parandada ravi sidusust. Probleemide kohta saab pikemalt lugeda raportist "Insuldipatsiendi raviteekonna parem korraldus".
Raviteekonna analüüsi tulemuste põhjal disainis haigekassa 2019.aasta suvel insuldi juhtprojekti, eesmärgiga parandada inimese insuldijärgset elukvaliteeti patsiendi vaatest terviklikku raviteekonda arendades, kus muuhulgas inimest ja tema lähedasi võimestatakse, raviteekonna koordineerimise eest võetakse vastutus ja patsiendid saavad neile vajamineva teenuse.
Juhtprojekti viiakse ellu 2019–2022 kolmes omavahel seotud osas:
- haigekassa innovatsioonifondist rahastatakse raviteekonna osapoolte initsiatiivil ja koostöös elluviidavaid ravikorralduslike arendusprojekte;
- haigekassa poolt koordineeritult testitakse patsiendi tervisetulemite (elukvaliteedi) mõõtmist;
- haigekassa poolt koordineeritult katsetatakse raviteekonnapõhist tasustamist.
Juhtprojekt on suunatud isheemilise insuldi ravi korraldusele ning innovatsioonifondist toetuse saajad peavad rakendama kõikide perioodil 1.07.2020–30.06.2021 isheemilise insuldi saanud patsientide puhul juhtprojekti teist kahte osa, tervistulemite mõõtmist ja raviteekonnapõhist tasustamist. Raviteekonnapõhine tasustamine ja tervistulemite mõõtmine lõppeb 30.06.2022.
Erinevate osapoolte kaasamiseks, kogemuste vahetamiseks, tulemuste laiema kasutuselevõtu soodustamiseks ning juhtprojekti ja arendusprojektide elluviimise toetamiseks moodustas haigekassa juhatus 25. märtsil 2020 otsusega nr 130 nõuandva rolliga juhtrühma. Juhtrühma tegevus kestis 2023. aastani (k.a).
Juhtrühma liige | Esindatav organisatsioon või valdkond |
---|---|
Maivi Parv - juhtrühma esimees | Tervisekassa, tervisevaldkond |
Karl-Hendrik Peterson | Tervisekassa, digivaldkond |
Donald Kiidjärv | Patsientide esindaja |
Janika Kõrv | L. Puusepa Nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts |
Kaja Elstein | Eesti Taastusarstide Selts |
Helve Kansi | Eesti Perearstide Selts |
Gerli Liivet | Eesti Õdede Liit |
Merle Liivak | Kohalike omavalitsuste esindaja |
Terje Peetso | SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla |
Toomas Kariis | SA Ida-Viru Keskhaigla |
Siim Kallast | AS Lääne-Tallinna Keskhaigla |
Kersti Reinsalu | AS Ida-Tallinna Keskhaigla |
Teele Orgse | AS Pärnu Haigla |
Katrin Reinhold | Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus |
Heli Paluste | Sotsiaalministeerium, tervisevaldkond |
Ene Rebane | Sotsiaalministeerium, sotsiaalvaldkond |
Mikk Jürisson | Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu komisjon |
Maarja Mõtus | Teenusedisainer |
Juhtprojekti mõõdikutega hinnatakse, kas juhtprojekt täitis sellele omistatud eesmärki – kas inimeste insuldijärgne raviteekond muutus terviklikumaks ja kas selle tulemusel tõusis ka insuldijärgne elukvaliteet. Juhtrühm on heaks kiitnud 15 mõõdikut, mis raviteekonna terviklikkust ja elukvaliteeti kõige paremini peegeldavad (vt all).
Mõõdikute puhul, mille väärtusi on võimalik arvutada ka juhtprojekti eelset aja kohta, saab võrrelda juhtprojekti eelset aega juhtprojektiga. Samuti on võimalik võrrelda arendusprojektidesse kaasatud patsiente ülejäänud patsientidega. Mõõdikute puhul, mille väärtusi ei ole võimalik arvutada juhtprojekti eelset aja kohta, saab võrrelda ainult arendusprojektidesse kaasatud patsiente ülejäänud patsientidega.
Sihtväärtused on määratletud statsionaarse ja ambulatoorse taastusravi mõõdikutele (hõlmatus vastavalt 40% ja 15%, intensiivsus vastavalt 45h ja 11h), mis tulenevad insuldijärgse taastusravi ravijuhendist ja osapoolte kokkuleppest. Teiste mõõdikute puhul on kokku lepitud muutuse suund.
Mõõdik | Mõõtmine | |
---|---|---|
Insuldijärgse elukvaliteedi paranemist näitavad mõõdikud | ||
1. | Patsiendi hinnatud tervisetulemid (PROMIS-10) ehk elukvaliteet | Vaimne tervis ja füüsiline tervis vastavalt ICHOM-le, 3 kuud ja 1 aasta pärast insulti |
2. | Tööle naasmine | 1 aasta pärast insulti (2 kuul pärast 1 aasta möödumist insuldist on olnud tööl vähemalt ühe päeva) |
3. | Makstud sotsiaalmaksu muutus | 1 aasta pärast insulti (sotsiaalmaks 2 kuul enne insulti ja 2 kuul pärast 1 aasta möödumist insuldist) |
4. | Elukoht pärast insulti | Vastavalt ICHOM-le, 3 kuud ja 1 aasta pärast |
5. | Funktsionaalne võimekus (smRSq) | Vastavalt ICHOM-le, 3 kuud ja 1 aasta pärast insulti |
6. | Suremus | 1 kuu, 3 kuu ja 1 aasta jooksul pärast insulti |
7. | Elukvaliteediga kohandatud elumuse (QALY) ja kulude suhe | 1 aasta pärast insulti |
Raviteekonna terviklikkust näitavad mõõdikud | ||
8. | Patsiendi hinnatud kogemus (PREM) | Vastavalt asutuste poolt kogutud informatsioonile |
9. | Kordusinsultide esinemine | Isheemilise insuldi esinemine 3 kuu ja 1 aasta jooksul pärast insulti |
10. | Välditavate tüsistuste esinemine | Statsionaarravi ajal või 1 kuu jooksul pärast statsionaarselt ravilt välja kirjutamist. Tüsistused metoodika määruse lisas 51 |
11. | Antikoagulantravi määramine ja välja ostmine | Virvendusarütmiaga patsientidel 1 aasta jooksul pärast insulti |
12. | Patsientide visiidid perearstiabisse ja eriarstiabisse (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused, taastusravi) | 3 kuu jooksul pärast insulti (vahemikus 60-120 päeva) |
13. | Mediaanaeg ravietappide vahetamisel | Päevade arv, mis jäi esmase aktiivravi lõpukuupäeva ning järgneva ravietapi alguskuupäeva vahele |
14. | Taastusravile (ambulatoorne ja statsionaarne) jõudnud patsientide osakaal | 6 kuu jooksul pärast insulti |
15. | Taastusravi (ambulatoorne ja statsionaarne) intensiivsus tundides | 6 kuu jooksul pärast insulti |
16.02.2022 -IVKH insuldi arendusprojekti raames on loodud eesti- ja venekeelne virtuaalne tugigrupp "Elu pärast insulti" ja "Жизнь после инсульта"- 03.11.2021 - Insuldikoordinaator on seni nõu andnud telefoni teel, nüüd võtab ta vastu ka kabinetis
- 29.10.2021 - Insuldist taastumine on maraton, mis vajab igakülgset tuge
- 29.10.2021 - Insuldipatsiendi raviteekonna seob kokku insuldikoordinaator
- 17.06.2021 - Visual dashboard to benchmark outcomes and costs between hospitals
- 29.04.2021 - Insuldipatsiente toetab regionaalhaigla uus mobiilirakendus
- 12.04.2021 - Lääne-Tallinna Keskhaigla tutvustas linnaosadele insuldiprojekti seniseid tulemusi
- 09.04.2021- Insult on väga demokraatlik haigus
- 19.03.2021 - Ida-Viru Keskhaigla testib uusi insuldihaigetele mõeldud digilahendusi Primendi kingitud tahvelarvutite abil
- 17.03.2021 - Insuldipatsientide jaoks valmis kompaktne infomaterjal
- 18.02.2021 - Engaging patients in collecting PROMs
- 05.02.2021 - Filmis näeb insuldi saanud inimese kannatusi ja tundeid
- 29.10.2020 - Tervisepooltund: Insuldiprojekt hõlbustab insuldipatsiendi raviteekonda
- 29.10.2020 - Üle-eestilises koostöös uuendati insuldipatsientidele ja lähedastele suunatud veebilehte insult.ee
- 29.10.2020 - Jõhvis avati insulditeemaline rändnäitus
- 29.10.2020 - Insuldi taastusravile jõuab varasemast enam patsiente
- 28.10.2020 - Insult tekitab palju teadmatust ja hirmu
- 28.10.2020 - Huvitaja: Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloog dr Katrin Gross-Paju insuldist
- 27.10.2020 - Huvitaja: Lähenev insuldipäev
- 20.10.2020 - LTKH kaasab insuldiprojekti viis Tallinna linnaosa
- 14.10.2020 - Better quality of life for stroke patients
- 01.09.2020 - Kliinikum kaasab patsiendid insuldijuhtprojekti
- 07.08.2020 - Kodune füsioteraapia aitab toimetulekut tuttavas keskkonnas
- 04.08.2020 - Проект в Ида-Вирумаа: командный подход к лечению инсульта
- 28.07.2020 - Insuldi juhtprojekt rakendus täies mahus
- 22.07.2020 - LTKH koolitab õdesid ja hooldajaid insuldi tüsistusi vältima
- 22.06.2020 - Lõuna-Eesti sai insuldikoordinaatorite võrgustiku
- 12.06.2020 - IVKH kaasab insuldiprojekti 30 patsienti
- 12.06.2020 - Insuldiprojektid on liikumas uude faasi
- 12.06.2020 - Kliinikum koolitab insuldiprojekti raames haiglate õendusjuhte
- 02.06.2020 - PERH kaasab patsiendid insuldi raviteekonna pilootprojekti
- 18.05.2020 - Insuldiprojekti elluviimist nõustav juhrühm kogunes esmakordselt
- 27.03.2020 - Insuldi ravikorralduse keskmes on haige
- 06.03.2020 - Eetris on Tervisekassa: Insuldipatsiendi raviteekond
- 14.02.2020 - Haigekassa panustab insuldipatsiendi paremasse raviteekonda miljon eurot
- 21.02.2020 - Patsiendiminutit: Kuidas insuldist taastumist parandada ja mida selle jaoks teha?
- 19.09.2020 - Insuldipatsiendi raviteekond on kahjuks veel konarlik
- 10.10.2019 - Haigekassa toetab insuldipatsiendi raviteekonna arendusprojekte neljas haiglas
- 12.08.2019 - Haigekassa avas innovatsioonifondi esimese taotlusvooru, mis on suunatud insuldipatsiendi ravikorralduse parandamisele
- 03.07.2019 - Fookuses on inimene ehk kuidas insuldipatsiendi raviteekonda paremini korraldada
1. Juhtprojekti kvantitatiivne analüüs
2. Arendusprojektide lõppraportid vastavalt:
Juhtprojekti positiivse lõpptulemuse alusel jätkab Tervisekassa insuldipatsiendi raviteekonna rakendamise jätkuprojektiga ning standardiseeritud üle-eestiline raviteekond on eesmärgistatud rakenduma alates 01.01.2025. Tervisekassa teeb jätkuprojekti raames tihedat koostööd kõikide insuldipatsiendi raviteekonnal osalevate spetsialistide ja sidusrühmadega.