Huvi ja kasutus sihtrühma seas
Kõigi kaugteenuste konkursil osalenud näidisprojektide puhul oli üks oluline järeldus uute teenusmudelite kasutatavus ja huvi uute teenuste järele.
Näiteks projektis OnKontakt kasutas 85 patsienti Kaiku platvormi. Patsiendid ja tervishoiutöötajad hindasid platvormi kasutatavust kõrgelt ning 77% patsientidest vastas, et IT-lahendus aitas neil raviga seotud vaevustega iseseisvalt toime tulla. Keskmiselt vastas üks patsient Kaiku platvormil küsimustikele kuue kuu jooksul 20,7 korda ehk 3,5 korda kuus. Küsimustikele antud vastuste põhjal määrati raskusaste kokku 22 436-le ravimist tingitud kõrvaltoimele.
Projekti Eelvisiit lõpus pidas veerand patsientidest MinuDoc-i oma kõige sagedasemaks kanaliks perearstikeskusesse pöördumisel ja vähenes telefoni teel kontakti võtmine. Suuremat rolli hakkasid täitma pereõed. 2022. aastal pöördusid patsiendid MinuDoc-i kaudu 32 071 korda, sealhulgas täideti uue terviseprobleemi korral 10 441 sümptomiküsimustikku. See teeb ühe patsiendi kohta keskmiselt ühe pöördumise aastas ja 0,37 korral sümptomiküsimustiku täitmise.
Projektis OTT kasutas 168 patsienti uut digitaalset terviseplaani, et oma tervist jälgida. Kokku saatis 168 patsienti 13 kuu jooksul 755 sõnumit. Patsiendid said perearstikeskuse töötajalt vastuse keskmiselt 4 tunni ja 31 minuti pärast. Tänu kaugteenusele paranes sekkumisgrupi patsientide kliendikogemus ja uuringu lõpus saavutas sekkumisgrupis 43% rohkem patsiente endale eesmärgiks seatud vererõhuväärtuse kui kontrollgrupis. Tervelt 91% sekkumisgrupi patsientidest hindas uuringuperioodi lõpus, et terviseplaan aitab saavutada nende jaoks soovitud tulemit.
Psoriaasi ravi kaugjälgimise projektis kasutatud rakenduse kasutajamugavust hindasid kõrgelt nii patsiendid kui ka tervishoiutöötajad. Piisavalt patsiente (77,15%) kasutas kaugjälgimise lahendust, nii et tervishoiutöötajad võisid kaugjälgimise teel saadud info põhjal teha otsuseid ravi või suunamise kohta. Samuti oli kasutusaktiivsus piisav, et hinnata selle projekti teenusmudeli teostatavust ja mõju võrreldes tavaraviga. 87% kaasatud patsientidest väljendas rahulolu uue teenusega ja 85% soovitaks või pigem soovitaks teenust lähedastele. 68% projektis osalenud patsientidest väljendas soovi kaugjälgimisega jätkata – 70% olid jälgimisel ka pärast näidisprojekti jälgimisperioodi lõppu. Uuringus leiti, et patsientide valmisolekut kasutada kaugjälgimist võib mõjutada tervishoiutöötajate aktiivsus patsientide raviteekonnale kaasamisel, jooksval toetamisel ja julgustamisel, kuivõrd nimetatud soov ning vajadus tulid välja nii patsientide fookusrühmast ja tagasisidest kui ka kasutusaktiivsuse analüüsist seoses raviasutuse tööprotsessidega.