Uudised

Pühade järgselt on haigestumuse ja hospitaliseerimise trend kasvanud. 17. jaanuaril avavad paljud tervishoiuasutused, vaktsineerimispunktid ja apteegid Tallinna linnaosades võimaluse minna aega broneerimata gripi vastu kaitsesüsti tegema. 

Tervisekassa alustab vaktsineerimise teenuse rahastamise lepingute sõlmimist tervishoiuteenuse osutajatega, kes soovivad immuniseerimiskava alusel vaktsineerimise teenust pakkuda ja kellel puudub Tervisekassaga ravi rahastamise leping, mille raames Tervisekassa vaktsineerimise eest juba tasub.

„Gripp on väga tõsine haigus, mida ei tohiks alahinnata. Eelmisel viirushooajal haigestus Eestis grippi ligikaudu 35 000 inimest, kellest üle 1500 vajas haiglaravi. Gripi tüsistustesse suri enam kui 100 inimest, nende hulgas ka üks laps,“ ütles Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Julia Geller. „Haigus on suureks ohuks just riskirühma kuuluvatele inimestele, eeskätt eakatele ja väikelastele. Väikelapsed võivad põdeda grippi raskelt, sest nende immuunsüsteem ei ole veel õppinud selle viirusega võitlema. Eakatel võib gripi põdemine kutsuda esile ka muude, eriti krooniliste südame-, hingamis- ja veresoonkonna haiguste ägenemist.” Vaktsineerimisjärgne kaitse kujuneb 2 kuni 3 nädala jooksul pärast kaitsesüsti. “Kui teha vaktsiin hooajal algul, on viiruse intensiivse leviku ajaks immuunsus olemas. Gripi kõrghooaeg on peagi algamas, seega on just praegu õige aeg vaktsineerida, et kaitsta ennast ja oma lähedasi haiguse raskete tagajärgede eest.“

Täna alustas Eesti ringreisi Tervisemuuseumi, Tervisekassa ja Terviseameti loodud ajalooline ja hariv rändnäitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi”, mis käsitleb 20. sajandi tõsisemaid nakkushaiguseid ja nende levikut. 

Tervisekassa, Terviseamet ja Eesti Perearstide Selts tuletavad lapsevanematele meelde, et kooli alguses tuleks vaadata üle ka lapse vaktsineerimise seis.

Kui veel 2014. aastal ületas laste vaktsineerimisega hõlmatus Eestis kõigi olulisemate riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide lõikes WHO soovituslikku 95% ja püsis 2021. aastani üle 90%, siis viimastel aastatel on vaktsineerimisega hõlmatus järsult langenud ja jääb praegu sõltuvalt vaktsiinist keskmiselt vaid 73-85% vahele. 2023. aasta seisuga on Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16-aastast last õigeaegselt vaktsineerimata.

Perearst ja Rakvere haigla valvesisearst Maire Suurkivi rõhutab intervjuus, et vaktsineerimist peetakse üheks kõige ohutumaks meditsiiniliseks sekkumiseks.

Sel nädalal alustab haigekassa perearstikeskustele COVID-19 vastase vaktsineerimise eest lisaraha väljamaksmist. Kokku saavad perearstikeskused vaktsineerimistulemuste eest 4,7 miljonit eurot.

1. veebruarist 2022 lüheneb Euroopa Liidu COVIDi esimese vaktsineerimiskuuri järgselt loodud vaktsineerimistõendite kehtivus ühelt aastalt üheksale kuule, mis tähendab, et ligi 15 000 inimese tõend kaotab kehtivuse.