Ravikindlustuse blogi

Vananeva ühiskonna üks suurimaid väljakutseid on aidata inimestel hoida enda tervist ja ennetada haiguseid. Mida teha selleks, et võimalikult kõrge eani tervisliku ja vitaalsena püsida?

Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud nii lastearstide, perearstide kui ka kliiniliste psühholoogide puudusest erinevates Eesti linnades. Paratamatult tekib küsimus, millest selline süsteemne puudus tekkinud on ja mida selle lahendamiseks tehakse?

Arsti juurde minekut seostatakse tihti haiguse või mõne muu tervisemurega, kuid tegelikult on arstil käimine vajalik, et vältida soovimatuid terviseprobleeme.

Me kõik oleme kuulnud, et tervise hoidmiseks peaksime mitmekesiselt toituma, kehaliselt aktiivsed olema, meelemürkidest loobuma ning korralikult puhkama.

Haigekassal on igal aastal kasutada kindel summa raha, mis tuleb riigieelarvest. Selle raha jaotamine on äärmiselt keeruline, sest abivajajaid on palju, raha aga piiratud hulk.

Haiguste varajasest avastamisest ja seejärel edukast ravist ei kiputa palju rääkima, sest need on olukorrad, kus kõik lõppes hästi ja inimene saab eluga edasi minna. Samas on võti, kuidas erinevatele haigustele vara jaole saada, just inimese enda käes.

Sageli kuuleme uudiseid meeletult kallitest ravimitest, mille eest riik ei maksa. Inimesed aga ei tea, kuidas ravimite hinnad kujunevad ja miks haigekassa neid alati ei hüvita. Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete peaspetsialist Argo Aug lükkab ümber viis levinuimat ravimimüüti.

Kui sageli tunneme patsiendi või lähedasena nördimust, kui tervishoiusüsteemis on raske orienteeruda, info ei liigu ja abi ei paista kuskilt? Kui sageli jääb patsient süsteemi hammasrataste vahele ega saa vajalikke teenuseid? Mil määral suudab teenuseosutaja asetada ennast patsiendi olukorda?

Küsimustele vastab haigekassa juhatuse liige ja finantsvaldkonna juht Pille Banhard.