Ravikindlustuse blogi

Igal aastal esitab haigekassa inimestele ja raviasutustele paartuhat tagasinõuet pea mitme miljoni euro eest, et ohjeldada ühise ravikindlustusraha alusetut kulutamist.

Terviseprobleemi ilmnemisel pöördume esmajärjekorras ikka perearstikeskusesse. Mõnikord aga ei pääse patsient kohe arsti juurde, vaid ta võtab vastu hoopis pereõde.

Reet on elava loomu ja positiivse ellusuhtumisega naisterahvas, kes ei ütle ühelegi väljakutsele „ei“. Tema eesmärgiks on isiksusena areneda ja olla pidevas liikumises. Aeglane kulgemine läbi elu ei ole tema stiil.

Organdoonorlus on vastuoluline terviseteema, mille kohta on enamikul meist rohkem küsimusi kui vastuseid. Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu esimees, hematoloog Ain Kaare räägib Terviseminutite loengus, kuidas elundidoonorluse abil elusid päästa.

Perearstide vähesus on täna Eestis suur probleem. Olukord tõotab veelgi hullemaks minna, kuna perearstide seas on palju juba pensioniealisi inimesi, kes enam kaua tööd teha ei saa. Samas on perearstidel palju ülesandeid, mida saavad täita pereõed ja seeläbi arstide koormust vähendada.

Vanemad tavatsevad oma lapsi sageli manitseda ettevaatusele, sest kes ei vaata, kuhu astub, saab haiget.

Kas väsimus võiks olla märk raskest haigusest? Aga üliaktiivsus? Info ülekülluse ajastul kimbutab terviseärevus üha rohkemaid inimesi.

Ravimid on kallid. Õnneks on ravimite ostmisel sageli abiks haigekassa, võimaldades paljusid ravimeid osta soodushinnaga.

Kahel korral vähidiagnoosi saanud noor naine on teinud läbi mitu rasket operatsiooni. Teda on Eesti arstide kõrval aidanud ka Soome tohtrid. Ravi ja uuringuid väljaspool Eestit on korduvalt toetanud Eesti Haigekassa.

Igaühel meist võib vahel tervisega probleeme tekkida. Mõnikord on probleemi tõsidust ise keeruline hinnata ja tekib küsimus, kuhu abi saamiseks pöörduda – kas minna kohe EMO-sse, panna aeg perearstile või piisab perearsti nõuandeliinile helistamisest ja apteegis käimisest?